Elektronkirju edastatakse ka telegraafi teel

Alates homsest, 10. maist edastavad Eesli Telegraafi operaatorkeskuse töötajad elektronkirja saajatele soovi korral telegraafi teel. Soovi saab edastada tasuta numbrile 666, mis töötab ööpäevaringselt.

Operaatorkeskuse telegraafile palve saatja peab elektronkirja vastuvõtmiseks edastama operaatorile elektronkirja saaja nime ja elektronpostiaadressi ning teatise saabumise kellaaja.

Elektronkirju väljastavad maakonnakeskustes ja All-linnas Eesli Telegraafi töötajad elektronkirja saabumise päeval iga päev, maapiirkondades toimetavad elektronkirja kohale Eesli Tuviposti töötajad vastavalt postijaama lahtiolekuaegadele, kuid hiljemalt 24 päeva jooksul.

Märtsis väljastati klientidele 5 elektronkirja, nendest 4 Eesli Telegraafi töötajate poolt. Märtsis saadeti 6 elektronkirja, nendest 3 olid rahvustevahelised. Võrreldes eelmise aastaga väljastati ja saadeti üle 3 elektronkirja vähem.

Operaatorkeskuse telegraafilt 666 saab lisaks elektronkirjade sisuga tutvumisele saata telegraafteateid vastaja arvel Eesli Vabariigi piires. Elektronkirju saab saata tasulise operaatorkeskuse tellimistelegraafi 665 vahendusel.

Armastus levib kulutulena

Igakevadine armumisperiood on taas alanud. Iga päevaga langeb üha rohkem inimesi staadiumisse, millest tavaliselt ilma vaimsete kahjustusteta välja ei tulda.

Nakkus levib peamiselt verbaalsel teel. Seetõttu tuleks kõiki teile suunatud ning pisutki hinge soojendavatena tunduvaid avaldusi ilma igasuguse reageeringuta ignoreerida, kuna salakaval infektsioon ei pesitse otseselt jutu mõttes vaid ridade vahel.

Viirus nakatab peamiselt mõtted, mis on seotud igapäevase tööga, raskematel juhtudel on täheldatud ka meeleolu ning enesehinnangu järsku tõusu.

Nakatunud inimesega suhtlemisel seab igaüks end ilmselgesse ohtu ka ise nakatuda, samas võib see haigestunu seisundile veelgi raskendavalt mõjuda. Kuulmis- ja nägemispuudega inimesi viirus otseselt ei ohusta.

Minge metsa!

Eesti Metsaameti poolt tellitud uurimusest "Palju siiski inimesed metsas käivad" selgub mõndagi huvitavat ja kohati üllatavatki.

Uuringutulemustele baseerudes teeb Metsaameti PR juht Vana Mutt lühikokkuvõtte eestlase metsaskäigusagedustest, eesmärkidest ning resultaatidest:

Eestlane on hakanud viimase kümne aasta jooksul tunduvalt vähem metsas käima. Kui veel 1990-ndal aastal käis aastas korra metsas iga teine eestlane siis praeguseks vaid iga kuues.

Trend on murettekitav eriti seetõttu, et kui keegi enam metsas ei käi, siis kes seal üldse käib. Eriti hull on olukord imikute hulgas. Selgub, et selles vanusegrupis metsaskäijaid praktiliselt polegi (!).

Samuti pole kiita olukord liikumispuudega inimeste ja surijate puhul. Ka nende vanus- ja puudegruppide liikmete metsaskäik võrdub praktiliselt nulliga.

Minu arust on see häbiasi, et just imikugrupp - sedavõrd noored ja terved inimesed - ei suuda oma paksu tagumikku loodusesse vedada.

Palju huvitavat selgus ka metsaskäigu eesmärke uurides. Tuleb välja, et kindlalt suurima metsaskäimise põhjustab inimese loomulike vajaduse rahuldamine, ehk siis maakeeli öelduna urineerimine ja fekaalipuiste.

Edasi tulevad riburada pidi metsavargus, joomine ning alles kuuendal kohal seenelkäik. Üksikutele ankeetidele oli märgitud ka looduse nautimist ning metslillede noppimist.

Ehmatavalt palju oli märgitud metsaskäigu eesmärgina kiiret rikastumist.

Vastuseks meie reporteri küsimusele, kuidas ta ise valitsevat olukorda hindab ütles Vana Mutt vaid kaks fraasi: "Ai-ai! Oi-oi!"

Seose kurbloolisuse ilmsikstulekuga eestlase metsaskäiguharjumustes on Metsaamet aga välja tulnud omanäolise ideega.

Kodanike metsa meelitamiseks kasutatakse lihtsat, kuid kindlat moodust. Nimelt ei maksa seenelisel/marjulisel imestada kui leiab seenemiku kõrvalt kilepakendis kümne-, kahekümneviie- või sajakroonise.

Vana Muti sõnul on neile üldiselt teada marja- ja seenerikkad piirkonnad, kuhu kavatsetaksegi nimetatud boonust asetada.

Kilepakendis on aga raha ilmastikutingimuste tõttu. "Eestis sajab ju suvel ka vihma! Aga meie kavaldasime ka selle üle!" on Mutt rahul.

Peavõiduks nn. seeneloteriile on siiski tõeline auhind, mille kättesaamist hindab kindlasti iga kaasaegne eestlane. Kusagil Eesti seenemetsas vedeleb kupong, mille ettenäitaja sõidab kaheks nädalaks Miamisse, USA-s.

Autor: Juhan Voolaid