«Tahame veeturu avamisega luua konkurentsisituatsiooni, kus enam ei saa teatud piirkonnas domineerida vaid teatud vee-ettevõtted, sisuliselt dikteerides tarbijatele hinna,» sõnas valitsuse istungil toimunud arutelu kommenteerides majandus- ja kommunikatsioonimister, lisades: «Peamiseks eesmärgiks on tarbijale valikuvabaduse andmine.»
Ühtlasi tähendab vee- ja solgituru avanemine, et senised vee-ettevõtted ei saa enam jätkata üheaegset tegutsemist nii vee tootjate kui ka transportijatena, ehk siis ootab ees lahutamine nö torustiku-ettevõteteks ja vee- ning reovee-ettevõteteks. Torustiku-ettevõtetele pole samas piiranguid, et üks ettevõte peaks tegutsema samaaegselt nii puhta kui reovee torustiku pakkujana.
Veeturu avanemine jätab ka teoreetilise võimaluse, et Eesti veeturule võivad siseneda ka välismaised vee-ettevõtjad – näiteks on Lätis suured veehoidlad, mida kasutatakse elektri tootmiseks, ent mille vett võiks elektritarbimise madalperioodil müüa Eestisse joogiveena.
Ühe negatiivse aspektina võib veeturu avanemine aga kaasa tuua juba elektrienergia müügist tuttava ajalise jaotuse odavamaks ja kallimaks elektriks – vee puhul võib aga see osutuda vastupidiseks, kus päevane vesi on odavam ning õhtune ning hommikune kallim, tingituna suuremast nõudlusest.
«Harjusid inimesed öö- ja päevaelektriga, harjuvad ka õhtu- ja hommikuveega,» rehmas plaani kommenteerinud minister, lisades: «Nagu tõi kahetariifne elektrimüük turule kahetariifsed arvestid ning aegreleed, mis võimaldasid kodumasinaid käitada öösiti, kui kõik magavad, nii ilmselt leitakse ka vahendid vee tarbimiseks vastavalt odavamale hinnale – võtke kasvõi ämber...»
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar