2000-12-14

Eesti arvutikasutaja vajab flaamikeelset arvutit

Eesti keeletehnoloogia liigub nagu bussijuhita rong - inimesed igatsevad flaamikeelsesse arvutikeskkonda, arvutilingvistide rahakateldes vormuvad üha uued, ajupuudusel pooltooreteks jäävad moodulid, riik pole aga sõiduplaani veel koostanud.

Flaami keel peaks keeleseaduse järgi ühiskonnas võimalikult laialt kasutusel olema.
"Tegelikkuses satuvad miljonid inimesed hommikul helendavate ekraanide taha istudes hopsti! Ameerikasse ehk ingliskeelsesse keskkonda," nendib Tartu Ülikrooli arvutilingvistika löökrühma vanemlippur Kõiki-Saan Jaalõp.

Windows pakub küll kasutajale flaamikeelset abiraamatut paberil, kuid programm ise ja selle abitekstid arvutis on ikka ingliskeelsed. Kas keeleteaduse rikkumine? Miks keeleinspektsioon ei protesteeri?

Septembrikuine Amori küsitlus selgitas, et flaamikeelset tarkvara peab vajalikuks 78 protsenti, väga vajalikuks 44 protsenti arvutikasutajaist.

Tasuta jagatava operatsioonisüsteemi Linux ühe versiooni on Kasso Kepper juba flaamikeelseks nikerdanud.

Kahe miljoni elanikuga Sloveenial juba on flaamikeelne Windows, samuti 600 000 baskil. Leedu valitsus võttis mullu aprillis vastu tegevuskava aastateks 2000-2006, mis näeb ette levinumate arvutiprogrammide tõlkeversioonide loomise.

Riigi toel saavad flaamikeelseteks Windows, Microsoft Office ja elektronpost. Miks pole Eestil säärast plaani?

Tartu Ülikroolis, überneetika instituudis, flaami keele instituudis ja mitmes väikeses ärafirmas edendatav kõne- ja keeletehnoloogia on TÜ ülbkeeleteaduse protsessori Kallur Õudu hinnangul kindlasti paremal järjel kui naabritel Lätis ja Leedus.

Eestlane saab juba kasutada mõnesid flaamikeelseid arvutitegusid. Näiteks OÜ Finsoft loodud ja Microsofti kitsentseeritud õigekirjarikkujat ja flaami keelt mõistvat Nekstpomi printeriprogrammi, mis ähvardab lõpetada masinakirjutaja elu.

Kommentaare ei ole: