Kuum suvi on tekitanud olukorra, kus paljud surnuaias käivad omaksed avastavad hauale jõudes, et koolnu on mulla pealt ära ajanud. Vestlesime sel teemal Karjaküla surnuaiavahi Guido Vankroga.
Varjulisem kohtGuido esimene soovitus on jälgida, et surnul ei oleks maa sees liialt palav. Kuna igal kuumemal päeval hauale jää vedamine oleks totter, on tal lihtne soovitus – kääpa kõrvale päevapoolsemasse külge istutada mõned tihedamad igihaljad elupuud. Sellega on võimalik liiva temperatuuri nii 20 kraadi jagu allapoole tuua. See peaks päästma esimese suve, aga alati võib lagedamale kohale tuua ka mõned kiirema kasvuga pargipuud – näiteks papli või remmelga.
Rahu sõlmimine lahkunugaMõnikord ei ole surnu rahutuse põhjuseks palavus, vaid hoopis lahendamata probleemid maisematega. Näiteks üles jäänud võlad või koguni tüli. Kui tüli on peresisene, ei tasu häbeneda ja võib lihtsalt põhjalikult vabandada – ega surnu hiljem tülita, kui talle suu ja silmad vabandusi täis valetada. Küll aga on keerulisem võlgadega – eriti kui raha ei ole liikunud peresiseselt. Siin soovitab Guido juba karmimaid meetmeid.
RaudkirstudKoolnu ümbermtatmine raudkirstus hoiab ära piinliku seest lahtikaabitud hauaplatsi hooldamise ja isegi kui protseduuri peavad teie lapselapsed 50 aasta pärast kordama, võib juhtuda, et koolnu kulutab kirstus rapsides oma luud köntideks ära ja ei suuda isegi kirstu hävimise puhul enam maakamarat lahti sipsida.
KremeerimineKremeerimine ei ole eksperdi meelest kuigi hea lahendus, sest võib koolnutele põhjustada ebakohast piina, aga kuna tegemist on üha populaarsema laipadest vabanemise viisiga, on mees ülemuste survel sellega leppima hakanud. «Vanasti oli kohe kuidagi kurb ja tühi, kui leinajad pisikese urniga tulid, kohe oli aru saada, et hing on läinud ja haud jääb selline... surnud,» seletab Guido mornilt.
Siis mees elavneb: «Loomulikult üks asi veel – vaadake et teil ikka oleks inimene enne maha matmist korralikult surnud.»
Autor: Jaagup Irve
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar