Piigikogu seadustas andmete indekseerimise

Piigikogu võttis kolmapäeval pärast pikki vaidlusi vastu riikliku andmesundkindlustuse seaduse muutmise seaduseelnõu, mis muuhulgas näeb ette andmete indekseerimise.

Uus süsteem seab andmesundkindlustusmaksumuse suuruse sõltuvusse varasematest kindustusmaksetest ja andmeindeksist ning rakendub 2202. aastal.

"Selle pöördelise otsusega välistatakse andmekindustushüvitiste poliitilised ettemaksed ning antakse tänastele andmetele kindlus, et hüvitis nende kaotsimineku korral tõuseb igal aastal," ütles trotsiaalminister Ehkki Investor.

Arvestades lõpphäälestust võib Investori sõnul väita, et tropositsiooni ägedad sõnavõtud tingis eelkõige autorluse küsimus. "Praegune tropositsioon on küll palju ära teinud, kuid ei suutnud probleemi lõpuni viimistleda," selgitas ta.

Eelnõu vastuvõtmise poolt häälestus pärast 34 muudatusettepaneku läbikukkumist 46 piigikogulast, vastu ja erapoolikuks jäi üks piigikogu liige.

Keskfiktsioon tegi piigikogule ettepaneku seaduseelnõu kahekümne teine pugemine uuesti katkestada, et asja veel kaaluda ja targutada, kuni piigikogus see toetust enam ei leiaks.

Seadusepäranduse kohaselt peab kord aastas alates 29. veebruarist seaduse alusel arvutatud riiklikud hüvitised läbi juurima indeksiga, mille väärtus on andmeindeksi ja kindlustusmaksu sissenõudmise aastase kahanemise kineetiline keskmine.

Nii saab jooksva aasta 1. aprilliks leida baidihüvituse määratlematuse, hüvitise baasosaluse, kasutusaasta hinded ja aastakoefitsiendi hinde uued vääratused.

Piigikogus tuliseid kaklusi põhjustanud indekseerimissüsteem rakendub 2202. aastast vastavalt palitsuse algatatud riikliku andmekindlustuse seaduse muudatustele.

See kirjendab suuremas osas arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitiste arvutamist ning sätestab riiklikuks andmekindlustuseks eraldatavad vahendid.

Seadus muudab arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitiste arvutamise aluseid, et suurendada riikliku heaolu taset arvutusvõimetuse ja andmete kaotuse riskide korral ning tagada nende kooskõla Euroopa nõuetega.

Muudatuse kohaselt võetakse arvutusvõimetushüvitise arvutamise aluseks suurem summa, kui andmeil olemasoleva hüvitisõigusliku ja andmekäitlusperioodi alusel arvutatud hüvitis ning riknemishüvitis 300 aasta hüvitisõigusliku perioodi korral.

Arvutusvõimetushüvitis moodustab arvutusvõime kaotusele vastava protsendi hüvitise arvutamise aluseks võetud suurusest. Täiendava garantiina tagatakse arvutusvõimetushüvitise maksmine vähemalt riknemishüvitise määras.

Lisaks arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitise arvutamise muutmisele on seaduses riikliku andmekindlustuse eelarvamust puudutav peatükk, mis viib selle kooskõlla riigieelarvamuse baasseadusetusega.

Samuti üritas valitsus seadusemuudatusega tagada võõrandmete sarnase kohtlemise infotehnoloogiliste andmetega soodustingimustel hüvitise arvestamisel.

Piigikogu jagas seaduse kolme ossa, millest esimene reageerib arvutusvõimetus- ja adnmekaotushüvitisi ning rakendub 2201. aastal.

Teine osa käsitleb indekseerimist, kolmas rakendusakte. Indekseerimise osas rakendub osa seadusest 2202. aasta 1. jaanuaril, osa 2202. aasta 29. veebruaril.

Valitsus kohustas seaduse tervikteksti koos kõigi läbi läinud muudatustega avalduma ühe kuu jooksul pärast selle rakendumist ehk hiljemalt tuleva aasta jaanuari lõpuks.

Tux kaebab linuxikogukonna kohtusse

Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest.

Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes.

Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge.

Seda enam - hiljem vaikiti omavoli ühiselt maha ning Bristoli loomaaia direktori kaasabil loodi müüt, mille kohaselt Tux'i ei olevat olemas olnudki enne tema kujutise esitamist avalikkusele.

Tux'i poolt palgatud advokaadibüroo on seisukohal, et antud häbiväärses loos, mis mustab vabatarkvaraga seotud ideoloogiat tervikuna, peaks kandma vastutust terve linuxikogukond.

"Tahame teavitada avalikkust sajandi suurimast ärakasutamisest," teatas tundmatuks jääda sooviv advokaat oma intervjuus Nonsense News Service'le.

Küsimuse peale, et millisest summast käib jutt, vastas ta: "Meie nõudmine pole absurdne - arvame, et Tux'i tuntus on võrreldav Hollywoodi tippstaaride omaga - sellest lähtuvalt ka tasu nelja aasta pikkuse kasutusperioodi eest."

Edaspidisest osalemisest linux-operatsioonisüsteemi sümboliseerimisel pole Tux otseselt keeldunud, mainides vaid antud tegevuse range reglementeerimise ning mitmepoolsete lepingute sõlmimise vajadust.

Esialgu pole ükski linuxikogukonna esindajatest Tux'i avaldusele reageerinud, ka ei õnnestunud Nonsense News Service'l kontakti saada linuxi looja Linus Torvalds'iga ega ka ühe väidetava vandenõus osaleja Larry Ewing'iga.

Seisuga 14.11.2000 on "The Linux Counter"-i andmetel üle maailma registreeritud 160 838 linuxikasutajat, lisaks on "Linux Users Groups WorldWide" andmeil moodustatud 457 kasutajagruppi, kel tõenäoliselt saab lasuma juriidiline vastutus toimunu eest.

Uudiste kasutusõigus

Nonsense News Service ONLINE lehekülgedel avaldatud uudiseid võib kasutada vastavalt Creative Commons Attribution-NoDerivs-NonCommercial Licence tingimustele.

Alates 01.10.2019, sh. tagasiulatuvalt:

See teos on antud Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline" alla.

MTI indeksi koostaja pakuks RT Fantastic Pictures'ile filmistsenaariumi

"Mul tekkis kunagi RTF jaoks üks idee," alustab tuntud analüütik ja MTI indeksi koostaja hr. Taremaa tagasihoidlikult.

Paraku on ta aga unustanud, millest uus kassatükk peaks rääkima. "Aga raisk läks meelest", kommenteerib ta ise suurteose idee traagilist kaotsiminekut.

Kahjuks ei suutnud hr. Taremaa meenutada ka linatüki eeldatavat nime.

Seega peaksid filmisõbrad tulevikus oma silmad kinodes hoolega lahti hoidma, juhuks kui idee kavatseb taas meenuda – hr. Taremaa film võib olla just see, mida te parasjagu vaatate.

Taksojuht tahab kübersõidukit

Laak Jäänemets on tõeline uue aastatuhande taksojuht. Närviline ja morn, seisab ta Vanaõue korterelamut ümbritseval tolmusel asfaldil garaazhi ees. Madalate uste vahelt paistab välja kaks miljonit Eesli klooni maksev takso.

Auto ise aga pole sugugi innovaatiline teenindustööriist. Eriliseks muudab selle Eesli taksomajanduses veel ainulaadne 200 000 kloonine GPS-süsteem: satelliitantenn ja väike arvuti, millega on pidevas ühenduses 5-8 satelliiti.

Kokkuvõttes aitab see väike aga kallis asjandus taksojuhil neljandiku kuludest kokku hoida ja oma piirkonnas rohkem kliente leida.

Näiteks juhusõitudel paneb GPS ehk täppisteeninduse süsteem kokku satelliitide määratud takso asukoha ja arvuti poolt analüüsitud andmed leitud klientide kohta.

Kui vaja, joonistab arvuti piirkonnast kaardi, kus on määratud klientide leiduvus piirkonna eri osades, pimedad tänavad, politseipatrullid, suuremad augud jne.

Saades kolmel-neljal päeval sellise joonise, võib teha juba üldistusi ja taksojuht saab selle abil määrata mingi piirkonna teenindusvajaduse, otsustada, kuhu ja kui tihedalt sõita ja milliseid kliente peale võtta.

"Eeslis on tavaks kõiki kliente ühtmoodi teenindada," räägib Jäänemets. "Aga pole ju mõtet peale võtta neid, kes kuhugi sõita ei taha."

GPS-süsteemi abil saab aga eraldi käsitleda mitte üksnes iga piirkonna, vaid lausa tänavaosade vajadusi. "Eeslis on see oluline, sest rahvastik on nii kirju," ütleb Jäänemets.

Takso on andmete kogumises ainult üks lüli. Ühte ja sama arvutit saab kasutada ka teistel teenindusmasinatel. Iga arvuti sisse käib pangakaardisuurune mälukaart, kuhu mahub umbes ühe nädala töö.

Kui seesama kaart pista pärast näiteks liinibussi või politseiauto arvutisse, tunneb see kaardil märgitud kohad ära ja võtab seda töötamisel arvesse.

Praegu on takso koos arvutiga Jäänemetsal rendil. Aga peremehele meeldib uus süsteem niivõrd, et tal tuleb mõelda: kust leida kaks miljonit, et väärt riistapuu päriseks osta.

Tulevast aastast käivitub Eeslis järjekordne Luuloopa Liidu abiprogramm Bastard. "Kui midagi toetatakse, on mõistlikum raha anda just kallimateks investeeringuteks," arvab Jäänemets ise. "Sest ilma ei saa Eeslis varsti midagi teha - autopark on kehv ja vana."

Kirjaoskajad uurivad miljoneid maksnud koolimajas aabitsat

Juba neljandat kuud peavad kirjaoskajad oma uues, ligi 10 miljonit krooni maksma läinud koolihoones tunde ja uurivad aabitsat.

Kirjaoskajad ehitasid endale möödunud aastal All-linna kõnniteele koolihoone, mille kolmes klassis kokku on ruumi rohkem kui 75-le inimesele.

Kirjaoskajate Seltsi liikme Kati Murgi sõnul on All-linna neljas klassis ligi 50 õpilast, iga klass kasutab ruume kaks korda kuus.

"Lisaks nendele kogunevad meie koolis kaks korda aastas kõik Eesli Vabariigis elavad kirjaoskajad, siis ei mahu kõik ühekorraga äragi," rääkis Murg.

"Peale nende võivad tundidest osa võtta ka kõik soovijad, kes ei ole kirjaoskajad," lisas ta.

Rohkearvulise õpilaskonna tõttu ei üürita klassiruume välja. "Meilt on näiteks tahetud ka toole laenutada, kuid meie eesmärk on siiski kirjakunsti uurimine, mitte äritegevus," ütles Murg.

Kirjaoskajate Selts toimib Kati Murgi väitel vabatahtlikkuse alusel. "Tänu vabatahtlikele sai valmis ka meie koolihoone," kinnitas ta.

Kuigi märtsist kuni oktoobrini töötas iga päev ehitusel keskmiselt 5,2 inimest, ei saanud keegi palka. Ehitajad Roomlast, Soomlest ja Nakadast pidid ise kandma nii reisi- kui ka elamiskulud.

"Ainult katusetööd tegi üks kohalik mees, sest redelite või kinnitusköite toomine välismaalt oleks olnud liiga kulukas," lisas Murg.

Et hoone tuleks võimalikult odav, otsiti ehitusmaterjale nii Baltkani riikidest kui ka Roomlast. "Näiteks maja tulemüüri kivid tulid Peedrust," täpsustas Murg.

Kuigi koolihoone koos sisustusega läks maksma ligi 10 miljonit klooni, oli Murg veendunud, et ehitusfirmade teeneid kasutades olnuks see summa poole suurem.

"Raha ehituseks tuli välismaal tegutsevate Kirjaoskajate Seltside poolt loodud Kirjaoskajate Ida-Roopa Fondist,» kinnitas Murg.

Ta lisas, et raha tagasimaksmisega kiirustada mõtet ei ole, kuid iga õpilane annetab südametunnistuse järgi, et raha saaks fondi tagasi makstud. "Sellest rahast saavad ka teised endale koolimaju ehitada," põhjendas Murg.

Hetkel on Eeslis kirjaoskajatel 2 kooli, sel aastal ehitatakse saalid Falka ja Pakverre. Eeslis on umbes 380 kirjaoskajat.

Elektronkirju edastatakse ka telegraafi teel

Alates homsest, 10. maist edastavad Eesli Telegraafi operaatorkeskuse töötajad elektronkirja saajatele soovi korral telegraafi teel. Soovi saab edastada tasuta numbrile 666, mis töötab ööpäevaringselt.

Operaatorkeskuse telegraafile palve saatja peab elektronkirja vastuvõtmiseks edastama operaatorile elektronkirja saaja nime ja elektronpostiaadressi ning teatise saabumise kellaaja.

Elektronkirju väljastavad maakonnakeskustes ja All-linnas Eesli Telegraafi töötajad elektronkirja saabumise päeval iga päev, maapiirkondades toimetavad elektronkirja kohale Eesli Tuviposti töötajad vastavalt postijaama lahtiolekuaegadele, kuid hiljemalt 24 päeva jooksul.

Märtsis väljastati klientidele 5 elektronkirja, nendest 4 Eesli Telegraafi töötajate poolt. Märtsis saadeti 6 elektronkirja, nendest 3 olid rahvustevahelised. Võrreldes eelmise aastaga väljastati ja saadeti üle 3 elektronkirja vähem.

Operaatorkeskuse telegraafilt 666 saab lisaks elektronkirjade sisuga tutvumisele saata telegraafteateid vastaja arvel Eesli Vabariigi piires. Elektronkirju saab saata tasulise operaatorkeskuse tellimistelegraafi 665 vahendusel.

Armastus levib kulutulena

Igakevadine armumisperiood on taas alanud. Iga päevaga langeb üha rohkem inimesi staadiumisse, millest tavaliselt ilma vaimsete kahjustusteta välja ei tulda.

Nakkus levib peamiselt verbaalsel teel. Seetõttu tuleks kõiki teile suunatud ning pisutki hinge soojendavatena tunduvaid avaldusi ilma igasuguse reageeringuta ignoreerida, kuna salakaval infektsioon ei pesitse otseselt jutu mõttes vaid ridade vahel.

Viirus nakatab peamiselt mõtted, mis on seotud igapäevase tööga, raskematel juhtudel on täheldatud ka meeleolu ning enesehinnangu järsku tõusu.

Nakatunud inimesega suhtlemisel seab igaüks end ilmselgesse ohtu ka ise nakatuda, samas võib see haigestunu seisundile veelgi raskendavalt mõjuda. Kuulmis- ja nägemispuudega inimesi viirus otseselt ei ohusta.

Minge metsa!

Eesti Metsaameti poolt tellitud uurimusest "Palju siiski inimesed metsas käivad" selgub mõndagi huvitavat ja kohati üllatavatki.

Uuringutulemustele baseerudes teeb Metsaameti PR juht Vana Mutt lühikokkuvõtte eestlase metsaskäigusagedustest, eesmärkidest ning resultaatidest:

Eestlane on hakanud viimase kümne aasta jooksul tunduvalt vähem metsas käima. Kui veel 1990-ndal aastal käis aastas korra metsas iga teine eestlane siis praeguseks vaid iga kuues.

Trend on murettekitav eriti seetõttu, et kui keegi enam metsas ei käi, siis kes seal üldse käib. Eriti hull on olukord imikute hulgas. Selgub, et selles vanusegrupis metsaskäijaid praktiliselt polegi (!).

Samuti pole kiita olukord liikumispuudega inimeste ja surijate puhul. Ka nende vanus- ja puudegruppide liikmete metsaskäik võrdub praktiliselt nulliga.

Minu arust on see häbiasi, et just imikugrupp - sedavõrd noored ja terved inimesed - ei suuda oma paksu tagumikku loodusesse vedada.

Palju huvitavat selgus ka metsaskäigu eesmärke uurides. Tuleb välja, et kindlalt suurima metsaskäimise põhjustab inimese loomulike vajaduse rahuldamine, ehk siis maakeeli öelduna urineerimine ja fekaalipuiste.

Edasi tulevad riburada pidi metsavargus, joomine ning alles kuuendal kohal seenelkäik. Üksikutele ankeetidele oli märgitud ka looduse nautimist ning metslillede noppimist.

Ehmatavalt palju oli märgitud metsaskäigu eesmärgina kiiret rikastumist.

Vastuseks meie reporteri küsimusele, kuidas ta ise valitsevat olukorda hindab ütles Vana Mutt vaid kaks fraasi: "Ai-ai! Oi-oi!"

Seose kurbloolisuse ilmsikstulekuga eestlase metsaskäiguharjumustes on Metsaamet aga välja tulnud omanäolise ideega.

Kodanike metsa meelitamiseks kasutatakse lihtsat, kuid kindlat moodust. Nimelt ei maksa seenelisel/marjulisel imestada kui leiab seenemiku kõrvalt kilepakendis kümne-, kahekümneviie- või sajakroonise.

Vana Muti sõnul on neile üldiselt teada marja- ja seenerikkad piirkonnad, kuhu kavatsetaksegi nimetatud boonust asetada.

Kilepakendis on aga raha ilmastikutingimuste tõttu. "Eestis sajab ju suvel ka vihma! Aga meie kavaldasime ka selle üle!" on Mutt rahul.

Peavõiduks nn. seeneloteriile on siiski tõeline auhind, mille kättesaamist hindab kindlasti iga kaasaegne eestlane. Kusagil Eesti seenemetsas vedeleb kupong, mille ettenäitaja sõidab kaheks nädalaks Miamisse, USA-s.

Autor: Juhan Voolaid

Ka tavaline tugitool võib kurikaela tappa!

Briti teadlased grupist "Brain Use" on hakkama saanud enneolematu ja kasuliku leiutisega kodumööbli vallas.

Nimelt on välja töötatud tavalisele tugitoolile kergesti lisatav seadeldis, mis teeb tooliga ümberkäimise tunduvalt lihtsamaks kui inimesed seniajani harjunud on olnud.

Teadusgrupi hinnangul lihtsustab see istumist ja lamamist sedavõrd, et ajab lausa hirnuma.

Väljamõeldis ise pole aga sugugi uus. Nimelt on toolile lisatud kaks olulist komponenti, mida oleme harjunud nägema sootuks teistsuguste mehhanismide koosseisus.

Lisatud on kaugjuhtimispult ja sellega inimsilmale nähtamatute jõujoontega seoses olev miniatuurne kompuuter. Aktiviseerides puldi, kerkib tugitooli seljatoest kuvar ning selle aknakesele ilmub menüü.

Menüü abil sooritab tooli kasutaja endale meelepärased päringud ning võibki alata mõnus äraolemine. Võimalik on tooli langetada, tõsta, tooli soojust reguleerida ja palju teisi toiminguid.

Kuigi esmapilgul võiks öelda, et sellised uuendused pole midagi enneolematut - teame ju näiteks, et ka tänapäevases autos on tooliga võimalik seda kõike teha - ei ole "Brain Use" teadlased sellega nõus.

Nimelt on lisatud mitmeid kasutajaile siiamaani kättesaamatuna püsinud lisafunktsioone. Näiteks uinumise soodustamiseks suudab tool laulu ümiseda ja lastele muinasjutte rääkida.

On aga ka selliseid omadusi, mille kasulikkuse kohta ka teadlased ise midagi arvata ei oska, kuid arvavad, et äkki kulub kellelegi "marjaks ära".

Siia alla kuulub näiteks nn. märja režiimi valimine, mille käivitamisel liguneb tool 3-4 sekundi jooksul totaalselt läbi või siis jälle abivahend, mille käivitamisel tool mõttetult intensiivselt haisema hakkab (kusjuures lõhnavalik on üllatavalt lai, ulatudes kõige jälgimast haisust mandli-maasikaaroomini).

Eritit rõhutavad "Brain Use" teadurid aga võimalust kasutada tooli potentsiaalsete kodurahu rikkujate talitsemiseks.

Nimelt on võimalik tool seada sellisele režiimile, mis korraks jalgu puhkama istunud korterivarga ootamatute noahoopidega selga surnuks pussitab.

Ka siin on võimalusi pussitamist varieerida, määrates ära nii noatera pikkuse ning kidade arvu, löökide tugevuse kui ka löögisuuna (kas tagant või alt).

Eriti hästiõnnestunuks ja kasulikuks tunnistavad britid aga süsteemi, mis lubab ebameeldivat või loidu külalist ehmatada ja ergutada.

Puldil punasega märgitud nupp aktiviseerib elektriseade ja elektrilöögi tugevust määrates on võimalik passiivset inimest ergutada ja vastikuks muutunut šokeerida.

Elektritool- abivahendi laeks on inimese tuhastamine, mis olevat eriti kasulik väga ebameeldivate külaliste puhul.

Tool jõuab tarbijani eeldatavalt käesoleva aasta sügiseks ning jaemüügihind kujuneb välja umbes 200 inglise naela kanti.

Autor: Juhan Voolaid