USA ärituus ostab Tartu vanalinna

Tuntud USA arvutimiljärdär Bill Eit avalikustas täna Nonsense.ee-le oma plaani osta kokku kogu Tartu vanalinn.

Siiani on Eit omandanud ligi poole raekoja platsist ning kaks kolmandikku nn Hansakvartalist. Läbirääkimised kestavad Tartu linnavalitsusega omandamaks Tartu raekoda. Samuti soovib ärituus linnalt osta tähetorni ning Ülikooli Raamatukogu.

Bill Eit sõnas Nonsense'le, et kavatsus osta Tartu tekkis tal, kui ta käis siin külas oma armukesel - tuntud tundmata jääda soovival hüpermodellil.

"Tegu on imeilusa linnaga - armusin sellesse kohe. Raekoja viin ma jõe äärde uuele krundile. Selle asemele (raekoja, Nonsense täiendus) tulevad tulevikus kaubandus- ja äripinnad. Ei ole ju paslik, et selline meeletu kaubanduspotensiaaliga piirkond ei evi supermarketit!"

Tuntud kinnisvaraspetsid hindasid Nonsense-le kogu ostetava piirkonna turuväärtuseks hinnanguliselt 120-150 miljardit krooni.

Autor: Mihkel Oras, Eit Towerist

Õlu päästab elu

Alkoholita õlu võib vähendada vähiriski, vahendab Delfi teadlaste teadet.

Alkoholita õlu kaitseb maksa, kopsu, neere ja hoiab ära DNA-kahjustusi, teatab Ananova.

Jaapani Okayama ülikooli teadlased andsid hiirtele heledat õlut kord päevas ja avastasid, et see vähendas vähiriski 85 protsenti.

Arvatakse, et õlus leiduv aine blokeerib kahjulikke kemikaale.

Kahjustada saanud DNA jätab tähtsad organid vähi ees kaitseta.

"Sigade evolutsioon" jõuab Eestisse

Alates 24. jaanuarist hakatakse ka Eesti suuremates kinodes näitama tuntud India dokumentalistide H. Geimäe ja P. Rasti filmi "Sigade evolutsioon".

Tuginedes muistsetele koopajoonistele, Sumatra ja Java sartelt saadud arheoloogilistele leidudele ning sea (porkus domesticus) geeni täielikule kaardistamisele, väidavad Geimäe ja Rasti, et siga on arenenud prussakast. Samuti tuuakse vaatajate ette seosed, mis lasevad oletada, et siga ja inimene on algselt olnud üks liik ning lahknenud alles u. 10-12 tuhat aastat tagasi.

Filmi pikkus on 1 tund ja 43 minutit. Üleeilse USA Filmiakadeemia pressiteate kohaselt otsustas Akadeemia lugupeetud kolleegium juba ette anda filmile parima Oscari rezii, kaamera, muusika ja parimate eriefektide kategoorias.

Autor: Mihkel Oras, Coca-cola plazast

Eestlased Praha kõrvalehüppe MM-il edukad

7.-10. jaanuaril Prahas toimunud kõrvalehüppe MMil tõid eestlased koju kulla ja kaks hõbedat. Kokku kaheksal alal jagati välja 19 medalikomplekti.

Eestlastest võttis kulla naiste üleaisalöömises Triinu Ihar. Võidutulemus 3 on ühtlasi ka uus maailmarekord. Oma teise medali - hõbeda - sai Triinu ihar naiste võistkondlikus kõrvalehüppes. Eesti naiskond koosseisus Triinu Ihar, Kadri P. Kumm ja Mailis Maias pidi sellel alal tunnistama vaid Hiina naiste paremust.

Meestest võitis hõbeda Tarmo Kleenuke, kes kaotas tiivaripsutamises Saksamaad esindanud Jörg-Friedrich Von Lustenmit-Frauenhaben'ile kahe punktiga. Riikide arvestuses tuli Eesti üheksandaks. Esimeseks tuli kuue kulla, nelja hõbeda ja kolme pronksiga Portugal.

Autor: Mihkel Oras

BMW ähvardab Volkswagenit lüüa

Postimees 10.01.2005 kirjutab, et BMW ähvardab Volkswagenit lüüa. Nonsense.ee püstolreporter tegi välkvisiidi Saksamaale, et asja lähemalt uurida.

Nonsense.ee küsimusele, kas BMW-l on tõesti selline kavatsus, vastas küsitu: "On tõesti selline kavatsus. Ta raisk on ju kuradi ülbe - kogu aeg käib siin hoovipeal ülbamas. Ütles mulle, et mu auto on saast ja siis sülitas maha. loomulikult tahan ma talle raisale kere peale anda!"

Volkswagenilt Nonsense ajakirjanikul tabada ei õnnestunud. Tema mobiil oli kogu päeva postkastis. Veidi käreda mehehäälega loetud sõnum teatas: "Tere, siin Volkswagen. Ei saa praegu Teie kõnele vastata. Helistage palun hiljem uuesti. Ja see kuradi BMW valetab, nii et suu suitseb. Kaabakas selline!"

Mõlemat osapoolt hästi tundva isiku sõnul on Volkswagen ilmselt mõneks ajaks isikliku turvalisuse kaalutlusel elukohta vahetanud. Samuti avaldas ta lootust, et olukord laheneb rahulikult ning füüsilise vägivallani asi ei jõua.

Kaks aastat tagasi lõi Ford sarnastel asjaoludel Volvot.

Autor: Mihkel Oras, Baier

Rotid mõistavad inimkeelt

Rotid saavad samahästi kui tited aru eri keelte erinevusest, vahendab Delfi vastset uurimust.

Teadlased õpetasid rotte vajutama vastava keele kuulmisel nuppu, mis õige vastuse puhul toitu tõi, teatab The Sun.

Rottidele anti valida jaapani ja hollandi keelte vahel. Nad suutsid eristada ainult neid keeli, mis neile varem tuttavad olid.

Tegemist on esimese katsega, kus uuritakse keele mõistmise taset loomade hulgas, kes ei ole ahvid.

Uuringu juht Jua Toro Barcelona Joan de Deu haiglast ütles: "See on hämmastav, et rotid suudavad jälgida infot, mis on tähtis inimestel keele arengus.”

Kaminakütmine nüüdsest maksustatud

Seoses Eesti Vabariigi kasvava murega Kyoto kliimaprotokolli otsuste ning USA suutmatuse üle seda protokolli ratifitseerida, otsustas valitsus astuda samme maailma õhu puhtamaks muutmise suunas.

Sellega seoses võttis valitsus vastu otsuse kehtestada maks kõigile kaminaomanikele, kuna just Eesti kaminad on siinseks kõige suuremaks saasteallikaks. Iga kaminaomanik peab alates käesolevast jaanuarist maksma 273 krooni aastas kamina iga kuupmeetri pealt. Täiskuupmetraazh saadakse küttekeha, korstna ja lõõride mahu summas.

Koheselt määras peaminister hr Partsti ametisse ka nn kaminavoliniku, kelle ülesandeks on moodustada ametkond, mis kontrollib eelpooltoodud otsuse täitmist. Siseministeeriumi juures tegutsema hakkava ametkonna aastaeelarve jääb Partsti sõnul vahemikku 450-480 miljonit eesti krooni.

Valitsuse pressiteates ütleb peaminister, et tegu on humanitaarabiga USA-le, kes arenguriigina ei suuda esialgu veel talle pandud kvoote täita.

Stenbocki majast,
Mihkel Oras

Kolmandikul Eesti Enedel lasub laenukohustus

Kolmandik Eesti Enedest on võtnu laenu, liisingut või järelmaksu, mis on nelja protsendi võrra rohkem kui mullu sügisel, selgub augustis-septembris Emuri uuringust.

Uuringutulemustest selgub, et ka järgmisel aastal on oodata finantskohustustega Enede hulga suurenemist 2 kuni 5 protsendi võrra.

Laenuvõtmine kasvab suuremas osas nende Enede arvel, kes juba omavad mõningaid kohustusi – ostetakse järelmaksuga kodusisustust ja elektroonikat, suurendatakse eluasemelaenu summasid.

Endiselt võtavad Eesti Ened laenu eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Sellepärast on ka Enede finantskohustused üha pikemaajalised ja suuremad.

Samuti on viimase aasta jooksul suurenenud ka koduelektroonika ostmine järelmaksu abil ning sarnane trend jätkub.

Emur küsitles 991 Enet üle Eesti.

Kas sinu raha on petturite eest kaitstud?

Erinevate petturlusega tegelevate organisatsioonide poolt läbi viidud uurimuse kohaselt langevad iga päev pettuse ohvriks sajad, kui mitte tuhanded võrgukasutajad.

Ainuüksi möödunud aastal esimesel poolel tekitati petturite poolt kahju ühtekokku miljonite dollarite väärtuses - pannes selle summa Eesti kroonidesse, on see summa ligikaudu 13 korda suuremgi.

Ning olles vanuses 20 kuni 50 aastat - teadke, et kuulute suurimasse riskigruppi - tervelt 75% ohvreist langeb just sellesse vanusevahemikku.

Ei maksa arvata, et internetipetturid tegutsevad vaid mujal maailmas ning Eesti on nende jaoks piisavalt ebahuvitav paik - see pole sugugi nii.

Interneti levikuga Eestis kasvab petturluse oht eestis suisa ekspodentsiaalselt. Ja ei ole vahet, millisesse panka sa raha paigutanud oled - ohvriks võib langeda ühtemoodi nii suur- kui väikepanga klient.

On viimane aeg teha kindlaks, kas Sinu pangakontol olev raha on petturite eest kaitstud.

Sõltumatu andmeturbekonsultant FIE Joosep-Georg Järvemaa on töötanud Eesti pangandusüsteemide eripärasid arvestades välja lihtsa testimismeetodi, mille abil on võimalik riski olemasolul 100% täpsusega see kindlaks teha.

Testi sooritamiseks pole tarvis ei rohkemat, kui lihtsalt oma internetipangas täita maksekorraldus summas 12,34 kr ning kinnitada selle saatmine arvelduskontole nr. 10010030025019.

Selgituse väljal tuleks ära tuua oma e-postiaadress, kuhu läkitatakse testitulemus.

Ja paari päeva pärast on selge, kui suur oht petturluse ohvriks langeda teid varitseb. Samuti sisaldab raport otseseid juhiseid ning näpunäiteid, kuidas petturlusest hoiduda.

Head testimist!

Vabaduse väljakule tuleb kelguparkla

AS Falck Eesti avab 1. aprillil Tallinnas Vabaduse väljakul tasuta tõukekelguparkla, teatas Falcki infojuht.

Jaani kiriku kõrval asuv tõukekelguparkla töötab 30. aprillini iga päev kella 8 kuni 20. Esialgu mahub sinna 10 tõukekelku, kuid piisava nõudluse korral kohtade arvu suurendatakse.

Parkimine on tõukekelguomanikele tasuta. Kelgud pannakse lukku ja neid valvab Falcki vormis töötaja. Kohapeal saab teritada nüristunud jalaseid ning teostada hädapärast tehnohooldust.

Falck Eestil on juba mitmendat aastat kelguparkla ka Nõmmel. Matkakeskuse juures asuva tasulise kelguparkla teenuseid kasutab keskmiselt 12-15 inimest päevas.