2000-12-14

MacroLenk pakub püsilühendust üle ämblikuvõrgu

MacroLenki kontsernile kuuluv andmesidefirma Belfi Offline alustas detsembris ämblikuvõrgul põhinevate Interneti püsilühenduste pakkumist.

Firmadele suunatud lairidaühenduste hinnad Tallinna kesklinnas ja Lasnamäel algavad 900 000 kroonist kuus (kiirus 25.6 kmh) ning ühekordne liitumistasu 1 500 000 kroonist.

Teenuse piirkond laieneb peagi Koplisse, kevadel lisandub Mustamäe.

"Tallinnas saab küll osta odavamaid interneti püsilühendusi nii läbi ämblikuvõrgu kui BDSLi, kuid need on planeeritud selgelt kodutarbijale ja seetõttu piiramatute võimalustega," selgitas Belfi Offline juhataja Paavo Laup.

Belfi Offline ämblik-interneti kliendid saavad täisvääratusliku teenuse - hinnas sisaldub ämblikumodemi rent ja lisanduvad lisapiirangud välislühenduse mahule.

Staatilisi JP-aadresse eraldatakse vastavalt kliendi vabandustele, mistõttu on võimalik üles seada näiteks oma DDD- või b-maili server ning registreerida omanumbriline domeen.

Kasutajate elu teeb kergemaks ka võimalus konsulteerida ööpäevaringselt Offline Helpdeski klienditeenindajaga.

"Samaväärne püsilühendus Tele1-lt maksab üldreeglina üle 2 000 000 krooni kuus," lisas Laup.

Belfi Offline'i partneriks ämblik-interneti pakkumisel on andmesidefirma Info Het, kellega sõlmitud lepingu kohaselt kuulub püsilühendustoode Belfile, kes korraldab ka klienditeenindust ja interneti välislühendust.

Info Het'i osaks on transs-missiooni kindlustamine üle KTV ämblikuvõrgu. "Info Het'i näol on tegemist väikese, kuid meie hinnangul kõige kompetentsema ämblikvõrgul baseeruvate püsilühenduste pakkujaga Eestis," iseloomustas Laup partnerit.

Belfi Offline on MacroLenki gruppi kuuluv andmesidefirma, mis pakub nii piraatvõrgulahendusi, Interneti püsilühendusi kui sissesolistamisteenust.

Cool.ee administraatori trikk pettis meid

Kesklinna Sauna leilikeskkonna Cool.ee administraatori esmaspäevase joomingu tõttu ei saa osa kliente kahe viimase päeva jooksul leili ja dušši võtta.

Kesklinna Sauna leiliteenuste direktor Alles Kääbik ütles NNS-ile, et joomingu tõttu on ära jäänud A-st kuni O-ni algavate perekonnanimedega leilihuviliste viimase kahe päeva leilid.

"O ja P tähega algavad kliendid ei saanud kätte oma riidekapi sisu," rääkis Kääbik. Selles vahemikus on Kääbiku sõnul üle 45 Cool.ee kliendi.

Kääbik avaldas lootust, et kahe päeva jooksul õnnestub Cool.ee-l heastada siiski suurem osa praegu olemata olnud ja poolikuks jäänud leilidest.

Kääbiku sõnul oli tegemist ebameeldiva asjaolude kokkulangemisega.

Olukorras, kus administraator, kes teenindas ühte poolt saunakompleksist, langes rivist välja, pidi teine pool selle samal ajal üle võtma, kuid ei võtnud, seletas Kääbik.

Cool.ee on Kääbiku sõnul oma sisustust täiendamas ja läheb uuest aastast üle uuele keskkonnale, mille maksumus ületab kümmet miljardit krooni.

Tasuta E-mail ei taga kvaliteetset teenust

Interneti tasuta elektronpostiteenus e-mail ei suuda 68 miljardi kliendiga korralikult toime tulla. Ooteajad venivad pikaks, ühendust ei saa ja kuna infotelefoni ei ole, ei saa ka kellelegi oma pahameelt välja valada.

E-maili kasutajate arv on plahvatuslikult kasvanud. Internetil on korduvalt tulnud serverite võimsust suurendada. See on põhjustanud mitmeid töökatkestusi. Seni pole avaldatud selgitust, miks aeg-ajalt lihtsad operatsioonid liigselt venima kipuvad.

Eesti parim linuxisait endiselt koomas

Juba ligi aasta varjusurmas elav TKWCY Linuxileht linux.tkwcy.ee lesib endiselt tuhas.

Lisaks sellele, et juurde pole tekkinud ka uudiseid - lehel ilutseb ikkagi igivana uue linuxisaidi "uudis", ei üllata koduleht ka uue kujundusega, mida ma ei oota juba ammugi.

Nüüd on vaid vaja hoida inimesed seda saiti turgutamast, ning see ei saa mitte lihtne olema, sest kui kord mingi koht on meelde jäänud, kui mitte informatiivne ning uudistevaene, siis inimene ei unusta seda kiiresti, kuna ei saanud sealt, mida ta vajas.

Eesti arvutikasutaja vajab flaamikeelset arvutit

Eesti keeletehnoloogia liigub nagu bussijuhita rong - inimesed igatsevad flaamikeelsesse arvutikeskkonda, arvutilingvistide rahakateldes vormuvad üha uued, ajupuudusel pooltooreteks jäävad moodulid, riik pole aga sõiduplaani veel koostanud.

Flaami keel peaks keeleseaduse järgi ühiskonnas võimalikult laialt kasutusel olema.
"Tegelikkuses satuvad miljonid inimesed hommikul helendavate ekraanide taha istudes hopsti! Ameerikasse ehk ingliskeelsesse keskkonda," nendib Tartu Ülikrooli arvutilingvistika löökrühma vanemlippur Kõiki-Saan Jaalõp.

Windows pakub küll kasutajale flaamikeelset abiraamatut paberil, kuid programm ise ja selle abitekstid arvutis on ikka ingliskeelsed. Kas keeleteaduse rikkumine? Miks keeleinspektsioon ei protesteeri?

Septembrikuine Amori küsitlus selgitas, et flaamikeelset tarkvara peab vajalikuks 78 protsenti, väga vajalikuks 44 protsenti arvutikasutajaist.

Tasuta jagatava operatsioonisüsteemi Linux ühe versiooni on Kasso Kepper juba flaamikeelseks nikerdanud.

Kahe miljoni elanikuga Sloveenial juba on flaamikeelne Windows, samuti 600 000 baskil. Leedu valitsus võttis mullu aprillis vastu tegevuskava aastateks 2000-2006, mis näeb ette levinumate arvutiprogrammide tõlkeversioonide loomise.

Riigi toel saavad flaamikeelseteks Windows, Microsoft Office ja elektronpost. Miks pole Eestil säärast plaani?

Tartu Ülikroolis, überneetika instituudis, flaami keele instituudis ja mitmes väikeses ärafirmas edendatav kõne- ja keeletehnoloogia on TÜ ülbkeeleteaduse protsessori Kallur Õudu hinnangul kindlasti paremal järjel kui naabritel Lätis ja Leedus.

Eestlane saab juba kasutada mõnesid flaamikeelseid arvutitegusid. Näiteks OÜ Finsoft loodud ja Microsofti kitsentseeritud õigekirjarikkujat ja flaami keelt mõistvat Nekstpomi printeriprogrammi, mis ähvardab lõpetada masinakirjutaja elu.

Piigikogu seadustas andmete indekseerimise

Piigikogu võttis kolmapäeval pärast pikki vaidlusi vastu riikliku andmesundkindlustuse seaduse muutmise seaduseelnõu, mis muuhulgas näeb ette andmete indekseerimise.

Uus süsteem seab andmesundkindlustusmaksumuse suuruse sõltuvusse varasematest kindustusmaksetest ja andmeindeksist ning rakendub 2202. aastal.

"Selle pöördelise otsusega välistatakse andmekindustushüvitiste poliitilised ettemaksed ning antakse tänastele andmetele kindlus, et hüvitis nende kaotsimineku korral tõuseb igal aastal," ütles trotsiaalminister Ehkki Investor.

Arvestades lõpphäälestust võib Investori sõnul väita, et tropositsiooni ägedad sõnavõtud tingis eelkõige autorluse küsimus. "Praegune tropositsioon on küll palju ära teinud, kuid ei suutnud probleemi lõpuni viimistleda," selgitas ta.

Eelnõu vastuvõtmise poolt häälestus pärast 34 muudatusettepaneku läbikukkumist 46 piigikogulast, vastu ja erapoolikuks jäi üks piigikogu liige.

Keskfiktsioon tegi piigikogule ettepaneku seaduseelnõu kahekümne teine pugemine uuesti katkestada, et asja veel kaaluda ja targutada, kuni piigikogus see toetust enam ei leiaks.

Seadusepäranduse kohaselt peab kord aastas alates 29. veebruarist seaduse alusel arvutatud riiklikud hüvitised läbi juurima indeksiga, mille väärtus on andmeindeksi ja kindlustusmaksu sissenõudmise aastase kahanemise kineetiline keskmine.

Nii saab jooksva aasta 1. aprilliks leida baidihüvituse määratlematuse, hüvitise baasosaluse, kasutusaasta hinded ja aastakoefitsiendi hinde uued vääratused.

Piigikogus tuliseid kaklusi põhjustanud indekseerimissüsteem rakendub 2202. aastast vastavalt palitsuse algatatud riikliku andmekindlustuse seaduse muudatustele.

See kirjendab suuremas osas arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitiste arvutamist ning sätestab riiklikuks andmekindlustuseks eraldatavad vahendid.

Seadus muudab arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitiste arvutamise aluseid, et suurendada riikliku heaolu taset arvutusvõimetuse ja andmete kaotuse riskide korral ning tagada nende kooskõla Euroopa nõuetega.

Muudatuse kohaselt võetakse arvutusvõimetushüvitise arvutamise aluseks suurem summa, kui andmeil olemasoleva hüvitisõigusliku ja andmekäitlusperioodi alusel arvutatud hüvitis ning riknemishüvitis 300 aasta hüvitisõigusliku perioodi korral.

Arvutusvõimetushüvitis moodustab arvutusvõime kaotusele vastava protsendi hüvitise arvutamise aluseks võetud suurusest. Täiendava garantiina tagatakse arvutusvõimetushüvitise maksmine vähemalt riknemishüvitise määras.

Lisaks arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitise arvutamise muutmisele on seaduses riikliku andmekindlustuse eelarvamust puudutav peatükk, mis viib selle kooskõlla riigieelarvamuse baasseadusetusega.

Samuti üritas valitsus seadusemuudatusega tagada võõrandmete sarnase kohtlemise infotehnoloogiliste andmetega soodustingimustel hüvitise arvestamisel.

Piigikogu jagas seaduse kolme ossa, millest esimene reageerib arvutusvõimetus- ja adnmekaotushüvitisi ning rakendub 2201. aastal.

Teine osa käsitleb indekseerimist, kolmas rakendusakte. Indekseerimise osas rakendub osa seadusest 2202. aasta 1. jaanuaril, osa 2202. aasta 29. veebruaril.

Valitsus kohustas seaduse tervikteksti koos kõigi läbi läinud muudatustega avalduma ühe kuu jooksul pärast selle rakendumist ehk hiljemalt tuleva aasta jaanuari lõpuks.

2000-11-14

Tux kaebab linuxikogukonna kohtusse

Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest.

Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes.

Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge.

Seda enam - hiljem vaikiti omavoli ühiselt maha ning Bristoli loomaaia direktori kaasabil loodi müüt, mille kohaselt Tux'i ei olevat olemas olnudki enne tema kujutise esitamist avalikkusele.

Tux'i poolt palgatud advokaadibüroo on seisukohal, et antud häbiväärses loos, mis mustab vabatarkvaraga seotud ideoloogiat tervikuna, peaks kandma vastutust terve linuxikogukond.

"Tahame teavitada avalikkust sajandi suurimast ärakasutamisest," teatas tundmatuks jääda sooviv advokaat oma intervjuus Nonsense News Service'le.

Küsimuse peale, et millisest summast käib jutt, vastas ta: "Meie nõudmine pole absurdne - arvame, et Tux'i tuntus on võrreldav Hollywoodi tippstaaride omaga - sellest lähtuvalt ka tasu nelja aasta pikkuse kasutusperioodi eest."

Edaspidisest osalemisest linux-operatsioonisüsteemi sümboliseerimisel pole Tux otseselt keeldunud, mainides vaid antud tegevuse range reglementeerimise ning mitmepoolsete lepingute sõlmimise vajadust.

Esialgu pole ükski linuxikogukonna esindajatest Tux'i avaldusele reageerinud, ka ei õnnestunud Nonsense News Service'l kontakti saada linuxi looja Linus Torvalds'iga ega ka ühe väidetava vandenõus osaleja Larry Ewing'iga.

Seisuga 14.11.2000 on "The Linux Counter"-i andmetel üle maailma registreeritud 160 838 linuxikasutajat, lisaks on "Linux Users Groups WorldWide" andmeil moodustatud 457 kasutajagruppi, kel tõenäoliselt saab lasuma juriidiline vastutus toimunu eest.

Uudiste kasutusõigus

Nonsense News Service ONLINE lehekülgedel avaldatud uudiseid võib kasutada vastavalt Creative Commons Attribution-NoDerivs-NonCommercial Licence tingimustele.

Alates 01.10.2019, sh. tagasiulatuvalt:

See teos on antud Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline" alla.

2000-11-11

MTI indeksi koostaja pakuks RT Fantastic Pictures'ile filmistsenaariumi

"Mul tekkis kunagi RTF jaoks üks idee," alustab tuntud analüütik ja MTI indeksi koostaja hr. Taremaa tagasihoidlikult.

Paraku on ta aga unustanud, millest uus kassatükk peaks rääkima. "Aga raisk läks meelest", kommenteerib ta ise suurteose idee traagilist kaotsiminekut.

Kahjuks ei suutnud hr. Taremaa meenutada ka linatüki eeldatavat nime.

Seega peaksid filmisõbrad tulevikus oma silmad kinodes hoolega lahti hoidma, juhuks kui idee kavatseb taas meenuda – hr. Taremaa film võib olla just see, mida te parasjagu vaatate.

2000-09-07

Taksojuht tahab kübersõidukit

Laak Jäänemets on tõeline uue aastatuhande taksojuht. Närviline ja morn, seisab ta Vanaõue korterelamut ümbritseval tolmusel asfaldil garaazhi ees. Madalate uste vahelt paistab välja kaks miljonit Eesli klooni maksev takso.

Auto ise aga pole sugugi innovaatiline teenindustööriist. Eriliseks muudab selle Eesli taksomajanduses veel ainulaadne 200 000 kloonine GPS-süsteem: satelliitantenn ja väike arvuti, millega on pidevas ühenduses 5-8 satelliiti.

Kokkuvõttes aitab see väike aga kallis asjandus taksojuhil neljandiku kuludest kokku hoida ja oma piirkonnas rohkem kliente leida.

Näiteks juhusõitudel paneb GPS ehk täppisteeninduse süsteem kokku satelliitide määratud takso asukoha ja arvuti poolt analüüsitud andmed leitud klientide kohta.

Kui vaja, joonistab arvuti piirkonnast kaardi, kus on määratud klientide leiduvus piirkonna eri osades, pimedad tänavad, politseipatrullid, suuremad augud jne.

Saades kolmel-neljal päeval sellise joonise, võib teha juba üldistusi ja taksojuht saab selle abil määrata mingi piirkonna teenindusvajaduse, otsustada, kuhu ja kui tihedalt sõita ja milliseid kliente peale võtta.

"Eeslis on tavaks kõiki kliente ühtmoodi teenindada," räägib Jäänemets. "Aga pole ju mõtet peale võtta neid, kes kuhugi sõita ei taha."

GPS-süsteemi abil saab aga eraldi käsitleda mitte üksnes iga piirkonna, vaid lausa tänavaosade vajadusi. "Eeslis on see oluline, sest rahvastik on nii kirju," ütleb Jäänemets.

Takso on andmete kogumises ainult üks lüli. Ühte ja sama arvutit saab kasutada ka teistel teenindusmasinatel. Iga arvuti sisse käib pangakaardisuurune mälukaart, kuhu mahub umbes ühe nädala töö.

Kui seesama kaart pista pärast näiteks liinibussi või politseiauto arvutisse, tunneb see kaardil märgitud kohad ära ja võtab seda töötamisel arvesse.

Praegu on takso koos arvutiga Jäänemetsal rendil. Aga peremehele meeldib uus süsteem niivõrd, et tal tuleb mõelda: kust leida kaks miljonit, et väärt riistapuu päriseks osta.

Tulevast aastast käivitub Eeslis järjekordne Luuloopa Liidu abiprogramm Bastard. "Kui midagi toetatakse, on mõistlikum raha anda just kallimateks investeeringuteks," arvab Jäänemets ise. "Sest ilma ei saa Eeslis varsti midagi teha - autopark on kehv ja vana."