President Ilves kohtus Matrixi arhitektiga

Eile kohtus Matrixis visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ovaalses kahe ukse ja hulga ekraanidega toas Matrixi arhitektiga, vahendab agentuur HMS.

Ilves ja arhitekt vestlesid strateegilistel küberküsimuste teemadel. Ilvese sõnul peab kohtumine andma Eesti liitlastele ja vaenlastele selge ja otsekohese sõnumi, et Eesti küberjulgeolek on tagatud nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises koostöös.

“Matrix on nii poliitiline kui ka sõjaline organisatsioon. Täpselt sihitud ja jõuliselt korraldatud küberrünnak võib 21. sajandil olla purustavam kui tavaline raketilöök," ütles Ilves. "Edukas küberrünnak, mis tabab riikliku julgeoleku mõttes tundlikku taristut, võib meid kaitsta paremini kui mis tahes muu meede."

Matrixi arhitekt kinnitas presidendi kantselei teatel oma valmisolekut Eestit vajadusel kaitsta, sealhulgas anomaaliate ja ähvardava singulaarsuse eest.

Pool miljonit inimest on nakatunud uude arvutiviirusesse

Postimehe veebilisa tarbija24.ee kirjutab täie tõsiduse juures, et uus arvutiviirus on nakatanud enam kui pool miljonit Apple'i operatsioonisüsteemi Mac OS X kasutajat.

SFA hindas Euroopa Liidu liikmesriikide panust illegaalse toidu vastu võitlemises

foto: toomas-marit.hinnosaar.net

Illegaalne toidukaubandus on paljude arengumaade jaoks valulik probleem, mis mõjub laastavalt toidutööstusele, selle tööjõule ja üldisele heaolule. Euroopa Liit on püüdnud erinevaid meetmeid rakendades võidelda ebaseadusliku toiduga oma siseturul, kuid pingutused ei ole kandnud vilja, selgub mugavustoitude ühenduse SFA äsjasest uuringust.

Euroopa Liit on seoses võitlusega illegaalse toidu vastu koostanud mitmeid õigusakte ja tegevusplaane. Aastal 2003 jõustas Euroopa Komisjon tegevuskava, mis läbi vabatahtlike lepingute sõlmimise arenguriikidega pidi vähendama ebaseadusliku toidu jõudmist Euroopa Liidu riikide turule. Tegevuskava ei ole tänaseni suudetud algsel kujul rakendada.

Aastal 2010 võeti vastu Euroopa Liidu toidumäärus, mille rakendussätted jõustuvad 2013. aasta märtsis. Määrus keelab illegaalse toidu müügi Euroopa Liidu turul. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad enne toidumääruse rakendamist ette valmistama meetmed, kuidas illegaalse toidu jõudmist turule tõkestada.

SFA koostatud uuring näitab, et Euroopa Liidu liikmesriigid tegutsevad võitluses illegaalse toiduga ebaefektiivselt. Kõige madalamalt hinnati uuringus Eestit, Soomet, Itaaliat, Hispaaniat, Kreekat ja Slovakkiat, kõige kõrgemad hinnangud pälvisid Ühendkuningriigid, Holland ja Saksamaa, kuid ka viimaste puhul mööndi, et edusammud ei ole olnud märkimisväärsed.

Eesti madal hinnang on tingitud passiivsusest ebaseadusliku toiduga võitlemiseks kanda võetud rahvusvaheliste kohustuste rakendamise analüüsimisel ja ministeeriumitevahelise koostöö puudumisest.

Eerik-Niiles Kross asub Piraadiparteid juhtima

Foto: Elu24.ee

Eesti Piraadipartei valis reedel toimunud erakorralisel üldkogul esimeheks endise Eesti luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks süüdistatuna piraatluses.

«Kuigi midagi pole veel lõplikult tõestatud, annab piraatlussüüdistus mulle teatava tõsiseltvõetavuse rahvusvahelises piraatide kogukonnas,» märkis Kross eksklusiivintervjuus agentuurile HMS.

Ühes varasemas usutluses on Eerik-Niiles Kross kirjeldanud ka oma tegevust Eestis kanepi legaliseerimise suunal: «Olen tegelenud selle küsimusega juba pikemat aega, kas tasub hakata rääkima kanepi legaliseerimisest.»

«Võib-olla on Eestis sellest liiga vara rääkida, aga me hakkame sellest kindlasti tulevikus rääkima. Ja seepärast pole ma tahtnud olla karsklane, kes ise ei ole kunagi viina joonud. Olen tahtnud proovida, misasi see siis õieti on,» põhjendas Kross oma kanepi-proovimisi.

Ministeerium: Langi Cartlandi-märkus oli eksperiment

Vastuseks Postimehes ilmunud humoorikale loole, kuidas minister Rein Langi halvustav märkus briti lembekirjaniku Barbara Cartlandi kohta tõstis Eesti raamatupoodides nimetatud autori läbimüüki ligi 5 korda ning tema teoste vastu hakati kõrgendatud huvi tundma ka raamatukogudes, teatas kultuuriministeerium, et tegu oli ettekavatsetud eksperimendiga.

«Pingelises eelarvesituatsioonis peame leidma täiendavaid võimalusi, kuidas riigile lisavahendeid leida,» kommenteeris ministeeriumi pressiasekantsler. «Oleks üsna läbinähtav, kui varjaksime, et oleme seejuures eeskuju võtnud rahvusvahelistelt ettevõtetelt – ootuspärase info vahele niinimetatud sponsorteadete lisamine pole näiteks elektroonilises meedias ammu enam vastuvõetamatu.»

Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sarnasemustriline väljaütlemine olevat olnud aga ministri enese ebaõnnestunud katse Eesti kirjandusele niiöelda omal kulul tasuta reklaami teha, mis aga tagantjärele vaadates ebaõnnestus täielikult. «Nii nagu ei saa kootud kaisunukkudega Hello Kitty vastu, ei ole ka Tuglasel mingeid relvi Cartlandi võitmiseks,» lisas kantsler.

Eesti Loto tähistab e-loterii 10. aastapäeva

Eesti Loto tähistab peatselt e-loterii aastapäeva, kui 18. detsembril möödub 10 aastat esimese Eesti Loto mängupiletite e-müügikeskkonna avamisest 2001. aastal. Kui möödunud kümnendi kestel on korduvalt Eesti Lotot kritiseeritud e-kanalite tõrgete tõttu, siis Eesti Loto lükkab hävitavad hinnangud ennastõigustavalt tagasi.

"E-loto puhul tulekski kui selle omapärana võtta mängulisust ka e-lotopileti ostmise juures – see on kui täiendav võidumoment, kui sul õnnestub lotopilet osta ilma tülika käiguta ajalehekioskisse või külapoodi," õigustab e-kanalite vahelduvat tööd Eesti Loto juhatuse nõukogu esimees Eeri Õnnelemb.

"Ma sugugi ei imestaks, kui näiteks pangad asuksid rakendama sarnast mängulisust ka oma sularaha-automaatides, seda eriti öisel ajal, kui sularaha välja võtjad on ilmselt vaid umbjoobes kasiinosõltlased," lükkas Õnnelemb ümber Nonsense News Service seisukoha, et sarnased tõrked peaks tänapäevastes e-süsteemides olema täiesti vastuvõetamatud.

Eesti kuulutas Second Life'ile sõja

Vabariigi valitsus kuulutas oma tänasel istungil sõja virtuaalmaailmale Second Life, kus Eesti välisministeerium pisut vähem kui nelja aasta eest välisesinduse avas. Sõja põhjuseks on tarvidus kaitsta Eesti rahvuslikesse huvidesse tihedalt puutuva Skype'i arendust, vahendab uudisteagentuur HMS.

«Arvestades internetikommunikatsiooni tänaseid trende, leidsime, et mõttekas on alustada kübersõjategevust Second Life'i vastu,» ütles ministeeriumi pressiesindaja. «Second Life on kaitseministeeriumi hinnangul Küberkaitseliidule jõukohane vastane, nende analüüsi kohaselt peaks virtuaalmaailm alistuma kahe nädalaga.»

Diplomaatilised suhted Second Life'iga seati sisse detsembris 2007, olles kolmas riik, mis oma esinduse seal avas. Toonane välisminister Urmas Paet uskus virtuaalkeskkonna populaarsuse kasvu ning lootis, et esinduse avamisega paistab ka Eesti riik trendikamana, võib lugeda tollasest Välisministeeriumi pressiteatest.

2012. aasta Viljandi folgi teemaks on paaniflööt

Tänasel pressikonverentsil avalikustasid Viljandi Pärimusmuusika Festivali korraldajad 2012. aasta festivali teema, milleks on paaniflööt. Festivalile on sedakorda saabumas rekordarv esinejaid – ligi 120 erinevat paaniflöödimuusikat viljelevat kollektiivi üle maailma.

Lisaks välisesinejatele on andnud nõusoleku festivalil osaleda ka Metsatöll ning Eesti Rahvusmeeskoor, kelle koostöös on valmimas spetsiaalne erikava eesti rahvamuusikast ning mida ette kandes püütakse arvukaima paaniflöödikollektiivina jõuda ka Guinnessi rekordite raamatusse.

Heteroperede lastele luuakse seksuaalkümblusprogramm

Eesti ebatraditsionaalse seksuaalse orientatsiooni harrastajate selts «Ebatraditsionaalse Seksi Eest» esitles tänasel ülemaailmsel tolerantsuse päeval alates järgmisest aastast käivituvat seksuaalkümblusprogrammi heteroperede lastele, et propageerida laiemalt ebatraditsionaalset peremudelit ning kasvatada noortes tolerantsust ebatraditsionaalsete seksuaalsete orientatsioonide harrastajate suhtes. Seksuaalkümblusprogramm viiakse läbi suvisel koolivahejal ning esialgu on heterolapsi vastu võtmas umbes kümmekond ebatraditsionaalset peret.

Kerjamine kolib Internetti

Asotsiaalministeerium esitles esmaspäeval järjekordset e-riigi arendusprojekti, mis on suunatud kerjamisvõimaluste avardamisele kübermaailma. Loodava e-teenuse töönimetuseks on e-kerjus.net ning see peaks kava järgi mitmekordistama Eestis kerjamisega tegelevate isikute sissetulekuid.

«Tahame tuua kerjamisvõimalused Internetis ka tavakerjuseni – kui seni on Interneti-avarustes rahalunimine olnud vaid üksikute arvutioskajate pärusmaa, siis peatselt on võimalus virtuaalmaailmas ringlevatest summadest osa saada ka reakerjusel,» sõnas arendustööd juhtiv anonüümne ametnik.

Asotsiaalministeerium teeb e-kerjamisportaali loomisel tihedat koostööd nii kodumaiste IT-ettevõtete kui ka piiritaguste ekspertidega, tihedaimad partnerlussuhted on seejuures sisse seatud mitmete juba e-kerjamise alal nimekate Lääne-Aafrika riikidega.

Vaata ka:

2004-03-24 Eesti liitub petturlust kontrolliva konventsiooniga