Laak Jäänemets on tõeline uue aastatuhande taksojuht. Närviline ja morn, seisab ta Vanaõue korterelamut ümbritseval tolmusel asfaldil garaazhi ees. Madalate uste vahelt paistab välja kaks miljonit Eesli klooni maksev takso.
Auto ise aga pole sugugi innovaatiline teenindustööriist. Eriliseks muudab selle Eesli taksomajanduses veel ainulaadne 200 000 kloonine GPS-süsteem: satelliitantenn ja väike arvuti, millega on pidevas ühenduses 5-8 satelliiti.
Kokkuvõttes aitab see väike aga kallis asjandus taksojuhil neljandiku kuludest kokku hoida ja oma piirkonnas rohkem kliente leida.
Näiteks juhusõitudel paneb GPS ehk täppisteeninduse süsteem kokku satelliitide määratud takso asukoha ja arvuti poolt analüüsitud andmed leitud klientide kohta.
Kui vaja, joonistab arvuti piirkonnast kaardi, kus on määratud klientide leiduvus piirkonna eri osades, pimedad tänavad, politseipatrullid, suuremad augud jne.
Saades kolmel-neljal päeval sellise joonise, võib teha juba üldistusi ja taksojuht saab selle abil määrata mingi piirkonna teenindusvajaduse, otsustada, kuhu ja kui tihedalt sõita ja milliseid kliente peale võtta.
"Eeslis on tavaks kõiki kliente ühtmoodi teenindada," räägib Jäänemets. "Aga pole ju mõtet peale võtta neid, kes kuhugi sõita ei taha."
GPS-süsteemi abil saab aga eraldi käsitleda mitte üksnes iga piirkonna, vaid lausa tänavaosade vajadusi. "Eeslis on see oluline, sest rahvastik on nii kirju," ütleb Jäänemets.
Takso on andmete kogumises ainult üks lüli. Ühte ja sama arvutit saab kasutada ka teistel teenindusmasinatel. Iga arvuti sisse käib pangakaardisuurune mälukaart, kuhu mahub umbes ühe nädala töö.
Kui seesama kaart pista pärast näiteks liinibussi või politseiauto arvutisse, tunneb see kaardil märgitud kohad ära ja võtab seda töötamisel arvesse.
Praegu on takso koos arvutiga Jäänemetsal rendil. Aga peremehele meeldib uus süsteem niivõrd, et tal tuleb mõelda: kust leida kaks miljonit, et väärt riistapuu päriseks osta.
Tulevast aastast käivitub Eeslis järjekordne Luuloopa Liidu abiprogramm Bastard. "Kui midagi toetatakse, on mõistlikum raha anda just kallimateks investeeringuteks," arvab Jäänemets ise. "Sest ilma ei saa Eeslis varsti midagi teha - autopark on kehv ja vana."
2000-09-07
2000-07-26
Kirjaoskajad uurivad miljoneid maksnud koolimajas aabitsat
Juba neljandat kuud peavad kirjaoskajad oma uues, ligi 10 miljonit krooni maksma läinud koolihoones tunde ja uurivad aabitsat.
Kirjaoskajad ehitasid endale möödunud aastal All-linna kõnniteele koolihoone, mille kolmes klassis kokku on ruumi rohkem kui 75-le inimesele.
Kirjaoskajate Seltsi liikme Kati Murgi sõnul on All-linna neljas klassis ligi 50 õpilast, iga klass kasutab ruume kaks korda kuus.
"Lisaks nendele kogunevad meie koolis kaks korda aastas kõik Eesli Vabariigis elavad kirjaoskajad, siis ei mahu kõik ühekorraga äragi," rääkis Murg.
"Peale nende võivad tundidest osa võtta ka kõik soovijad, kes ei ole kirjaoskajad," lisas ta.
Rohkearvulise õpilaskonna tõttu ei üürita klassiruume välja. "Meilt on näiteks tahetud ka toole laenutada, kuid meie eesmärk on siiski kirjakunsti uurimine, mitte äritegevus," ütles Murg.
Kirjaoskajate Selts toimib Kati Murgi väitel vabatahtlikkuse alusel. "Tänu vabatahtlikele sai valmis ka meie koolihoone," kinnitas ta.
Kuigi märtsist kuni oktoobrini töötas iga päev ehitusel keskmiselt 5,2 inimest, ei saanud keegi palka. Ehitajad Roomlast, Soomlest ja Nakadast pidid ise kandma nii reisi- kui ka elamiskulud.
"Ainult katusetööd tegi üks kohalik mees, sest redelite või kinnitusköite toomine välismaalt oleks olnud liiga kulukas," lisas Murg.
Et hoone tuleks võimalikult odav, otsiti ehitusmaterjale nii Baltkani riikidest kui ka Roomlast. "Näiteks maja tulemüüri kivid tulid Peedrust," täpsustas Murg.
Kuigi koolihoone koos sisustusega läks maksma ligi 10 miljonit klooni, oli Murg veendunud, et ehitusfirmade teeneid kasutades olnuks see summa poole suurem.
"Raha ehituseks tuli välismaal tegutsevate Kirjaoskajate Seltside poolt loodud Kirjaoskajate Ida-Roopa Fondist,» kinnitas Murg.
Ta lisas, et raha tagasimaksmisega kiirustada mõtet ei ole, kuid iga õpilane annetab südametunnistuse järgi, et raha saaks fondi tagasi makstud. "Sellest rahast saavad ka teised endale koolimaju ehitada," põhjendas Murg.
Hetkel on Eeslis kirjaoskajatel 2 kooli, sel aastal ehitatakse saalid Falka ja Pakverre. Eeslis on umbes 380 kirjaoskajat.
Kirjaoskajad ehitasid endale möödunud aastal All-linna kõnniteele koolihoone, mille kolmes klassis kokku on ruumi rohkem kui 75-le inimesele.
Kirjaoskajate Seltsi liikme Kati Murgi sõnul on All-linna neljas klassis ligi 50 õpilast, iga klass kasutab ruume kaks korda kuus.
"Lisaks nendele kogunevad meie koolis kaks korda aastas kõik Eesli Vabariigis elavad kirjaoskajad, siis ei mahu kõik ühekorraga äragi," rääkis Murg.
"Peale nende võivad tundidest osa võtta ka kõik soovijad, kes ei ole kirjaoskajad," lisas ta.
Rohkearvulise õpilaskonna tõttu ei üürita klassiruume välja. "Meilt on näiteks tahetud ka toole laenutada, kuid meie eesmärk on siiski kirjakunsti uurimine, mitte äritegevus," ütles Murg.
Kirjaoskajate Selts toimib Kati Murgi väitel vabatahtlikkuse alusel. "Tänu vabatahtlikele sai valmis ka meie koolihoone," kinnitas ta.
Kuigi märtsist kuni oktoobrini töötas iga päev ehitusel keskmiselt 5,2 inimest, ei saanud keegi palka. Ehitajad Roomlast, Soomlest ja Nakadast pidid ise kandma nii reisi- kui ka elamiskulud.
"Ainult katusetööd tegi üks kohalik mees, sest redelite või kinnitusköite toomine välismaalt oleks olnud liiga kulukas," lisas Murg.
Et hoone tuleks võimalikult odav, otsiti ehitusmaterjale nii Baltkani riikidest kui ka Roomlast. "Näiteks maja tulemüüri kivid tulid Peedrust," täpsustas Murg.
Kuigi koolihoone koos sisustusega läks maksma ligi 10 miljonit klooni, oli Murg veendunud, et ehitusfirmade teeneid kasutades olnuks see summa poole suurem.
"Raha ehituseks tuli välismaal tegutsevate Kirjaoskajate Seltside poolt loodud Kirjaoskajate Ida-Roopa Fondist,» kinnitas Murg.
Ta lisas, et raha tagasimaksmisega kiirustada mõtet ei ole, kuid iga õpilane annetab südametunnistuse järgi, et raha saaks fondi tagasi makstud. "Sellest rahast saavad ka teised endale koolimaju ehitada," põhjendas Murg.
Hetkel on Eeslis kirjaoskajatel 2 kooli, sel aastal ehitatakse saalid Falka ja Pakverre. Eeslis on umbes 380 kirjaoskajat.
Teema:
Siseuudised
2000-05-09
Elektronkirju edastatakse ka telegraafi teel
Alates homsest, 10. maist edastavad Eesli Telegraafi operaatorkeskuse töötajad elektronkirja saajatele soovi korral telegraafi teel. Soovi saab edastada tasuta numbrile 666, mis töötab ööpäevaringselt.
Operaatorkeskuse telegraafile palve saatja peab elektronkirja vastuvõtmiseks edastama operaatorile elektronkirja saaja nime ja elektronpostiaadressi ning teatise saabumise kellaaja.
Elektronkirju väljastavad maakonnakeskustes ja All-linnas Eesli Telegraafi töötajad elektronkirja saabumise päeval iga päev, maapiirkondades toimetavad elektronkirja kohale Eesli Tuviposti töötajad vastavalt postijaama lahtiolekuaegadele, kuid hiljemalt 24 päeva jooksul.
Märtsis väljastati klientidele 5 elektronkirja, nendest 4 Eesli Telegraafi töötajate poolt. Märtsis saadeti 6 elektronkirja, nendest 3 olid rahvustevahelised. Võrreldes eelmise aastaga väljastati ja saadeti üle 3 elektronkirja vähem.
Operaatorkeskuse telegraafilt 666 saab lisaks elektronkirjade sisuga tutvumisele saata telegraafteateid vastaja arvel Eesli Vabariigi piires. Elektronkirju saab saata tasulise operaatorkeskuse tellimistelegraafi 665 vahendusel.
Operaatorkeskuse telegraafile palve saatja peab elektronkirja vastuvõtmiseks edastama operaatorile elektronkirja saaja nime ja elektronpostiaadressi ning teatise saabumise kellaaja.
Elektronkirju väljastavad maakonnakeskustes ja All-linnas Eesli Telegraafi töötajad elektronkirja saabumise päeval iga päev, maapiirkondades toimetavad elektronkirja kohale Eesli Tuviposti töötajad vastavalt postijaama lahtiolekuaegadele, kuid hiljemalt 24 päeva jooksul.
Märtsis väljastati klientidele 5 elektronkirja, nendest 4 Eesli Telegraafi töötajate poolt. Märtsis saadeti 6 elektronkirja, nendest 3 olid rahvustevahelised. Võrreldes eelmise aastaga väljastati ja saadeti üle 3 elektronkirja vähem.
Operaatorkeskuse telegraafilt 666 saab lisaks elektronkirjade sisuga tutvumisele saata telegraafteateid vastaja arvel Eesli Vabariigi piires. Elektronkirju saab saata tasulise operaatorkeskuse tellimistelegraafi 665 vahendusel.
Teema:
Arvutiuudised,
Majandus,
Siseuudised
Armastus levib kulutulena
Igakevadine armumisperiood on taas alanud. Iga päevaga langeb üha rohkem inimesi staadiumisse, millest tavaliselt ilma vaimsete kahjustusteta välja ei tulda.
Nakkus levib peamiselt verbaalsel teel. Seetõttu tuleks kõiki teile suunatud ning pisutki hinge soojendavatena tunduvaid avaldusi ilma igasuguse reageeringuta ignoreerida, kuna salakaval infektsioon ei pesitse otseselt jutu mõttes vaid ridade vahel.
Viirus nakatab peamiselt mõtted, mis on seotud igapäevase tööga, raskematel juhtudel on täheldatud ka meeleolu ning enesehinnangu järsku tõusu.
Nakatunud inimesega suhtlemisel seab igaüks end ilmselgesse ohtu ka ise nakatuda, samas võib see haigestunu seisundile veelgi raskendavalt mõjuda. Kuulmis- ja nägemispuudega inimesi viirus otseselt ei ohusta.
Nakkus levib peamiselt verbaalsel teel. Seetõttu tuleks kõiki teile suunatud ning pisutki hinge soojendavatena tunduvaid avaldusi ilma igasuguse reageeringuta ignoreerida, kuna salakaval infektsioon ei pesitse otseselt jutu mõttes vaid ridade vahel.
Viirus nakatab peamiselt mõtted, mis on seotud igapäevase tööga, raskematel juhtudel on täheldatud ka meeleolu ning enesehinnangu järsku tõusu.
Nakatunud inimesega suhtlemisel seab igaüks end ilmselgesse ohtu ka ise nakatuda, samas võib see haigestunu seisundile veelgi raskendavalt mõjuda. Kuulmis- ja nägemispuudega inimesi viirus otseselt ei ohusta.
Teema:
Siseuudised
Minge metsa!
Eesti Metsaameti poolt tellitud uurimusest "Palju siiski inimesed metsas käivad" selgub mõndagi huvitavat ja kohati üllatavatki.
Uuringutulemustele baseerudes teeb Metsaameti PR juht Vana Mutt lühikokkuvõtte eestlase metsaskäigusagedustest, eesmärkidest ning resultaatidest:
Vastuseks meie reporteri küsimusele, kuidas ta ise valitsevat olukorda hindab ütles Vana Mutt vaid kaks fraasi: "Ai-ai! Oi-oi!"
Seose kurbloolisuse ilmsikstulekuga eestlase metsaskäiguharjumustes on Metsaamet aga välja tulnud omanäolise ideega.
Kodanike metsa meelitamiseks kasutatakse lihtsat, kuid kindlat moodust. Nimelt ei maksa seenelisel/marjulisel imestada kui leiab seenemiku kõrvalt kilepakendis kümne-, kahekümneviie- või sajakroonise.
Vana Muti sõnul on neile üldiselt teada marja- ja seenerikkad piirkonnad, kuhu kavatsetaksegi nimetatud boonust asetada.
Kilepakendis on aga raha ilmastikutingimuste tõttu. "Eestis sajab ju suvel ka vihma! Aga meie kavaldasime ka selle üle!" on Mutt rahul.
Peavõiduks nn. seeneloteriile on siiski tõeline auhind, mille kättesaamist hindab kindlasti iga kaasaegne eestlane. Kusagil Eesti seenemetsas vedeleb kupong, mille ettenäitaja sõidab kaheks nädalaks Miamisse, USA-s.
Autor: Juhan Voolaid
Uuringutulemustele baseerudes teeb Metsaameti PR juht Vana Mutt lühikokkuvõtte eestlase metsaskäigusagedustest, eesmärkidest ning resultaatidest:
Eestlane on hakanud viimase kümne aasta jooksul tunduvalt vähem metsas käima. Kui veel 1990-ndal aastal käis aastas korra metsas iga teine eestlane siis praeguseks vaid iga kuues.
Trend on murettekitav eriti seetõttu, et kui keegi enam metsas ei käi, siis kes seal üldse käib. Eriti hull on olukord imikute hulgas. Selgub, et selles vanusegrupis metsaskäijaid praktiliselt polegi (!).
Samuti pole kiita olukord liikumispuudega inimeste ja surijate puhul. Ka nende vanus- ja puudegruppide liikmete metsaskäik võrdub praktiliselt nulliga.
Minu arust on see häbiasi, et just imikugrupp - sedavõrd noored ja terved inimesed - ei suuda oma paksu tagumikku loodusesse vedada.
Palju huvitavat selgus ka metsaskäigu eesmärke uurides. Tuleb välja, et kindlalt suurima metsaskäimise põhjustab inimese loomulike vajaduse rahuldamine, ehk siis maakeeli öelduna urineerimine ja fekaalipuiste.
Edasi tulevad riburada pidi metsavargus, joomine ning alles kuuendal kohal seenelkäik. Üksikutele ankeetidele oli märgitud ka looduse nautimist ning metslillede noppimist.
Ehmatavalt palju oli märgitud metsaskäigu eesmärgina kiiret rikastumist.
Vastuseks meie reporteri küsimusele, kuidas ta ise valitsevat olukorda hindab ütles Vana Mutt vaid kaks fraasi: "Ai-ai! Oi-oi!"
Seose kurbloolisuse ilmsikstulekuga eestlase metsaskäiguharjumustes on Metsaamet aga välja tulnud omanäolise ideega.
Kodanike metsa meelitamiseks kasutatakse lihtsat, kuid kindlat moodust. Nimelt ei maksa seenelisel/marjulisel imestada kui leiab seenemiku kõrvalt kilepakendis kümne-, kahekümneviie- või sajakroonise.
Vana Muti sõnul on neile üldiselt teada marja- ja seenerikkad piirkonnad, kuhu kavatsetaksegi nimetatud boonust asetada.
Kilepakendis on aga raha ilmastikutingimuste tõttu. "Eestis sajab ju suvel ka vihma! Aga meie kavaldasime ka selle üle!" on Mutt rahul.
Peavõiduks nn. seeneloteriile on siiski tõeline auhind, mille kättesaamist hindab kindlasti iga kaasaegne eestlane. Kusagil Eesti seenemetsas vedeleb kupong, mille ettenäitaja sõidab kaheks nädalaks Miamisse, USA-s.
Autor: Juhan Voolaid
Teema:
Siseuudised
2000-03-12
Ka tavaline tugitool võib kurikaela tappa!
Briti teadlased grupist "Brain Use" on hakkama saanud enneolematu ja kasuliku leiutisega kodumööbli vallas.
Nimelt on välja töötatud tavalisele tugitoolile kergesti lisatav seadeldis, mis teeb tooliga ümberkäimise tunduvalt lihtsamaks kui inimesed seniajani harjunud on olnud.
Teadusgrupi hinnangul lihtsustab see istumist ja lamamist sedavõrd, et ajab lausa hirnuma.
Väljamõeldis ise pole aga sugugi uus. Nimelt on toolile lisatud kaks olulist komponenti, mida oleme harjunud nägema sootuks teistsuguste mehhanismide koosseisus.
Lisatud on kaugjuhtimispult ja sellega inimsilmale nähtamatute jõujoontega seoses olev miniatuurne kompuuter. Aktiviseerides puldi, kerkib tugitooli seljatoest kuvar ning selle aknakesele ilmub menüü.
Menüü abil sooritab tooli kasutaja endale meelepärased päringud ning võibki alata mõnus äraolemine. Võimalik on tooli langetada, tõsta, tooli soojust reguleerida ja palju teisi toiminguid.
Kuigi esmapilgul võiks öelda, et sellised uuendused pole midagi enneolematut - teame ju näiteks, et ka tänapäevases autos on tooliga võimalik seda kõike teha - ei ole "Brain Use" teadlased sellega nõus.
Nimelt on lisatud mitmeid kasutajaile siiamaani kättesaamatuna püsinud lisafunktsioone. Näiteks uinumise soodustamiseks suudab tool laulu ümiseda ja lastele muinasjutte rääkida.
On aga ka selliseid omadusi, mille kasulikkuse kohta ka teadlased ise midagi arvata ei oska, kuid arvavad, et äkki kulub kellelegi "marjaks ära".
Siia alla kuulub näiteks nn. märja režiimi valimine, mille käivitamisel liguneb tool 3-4 sekundi jooksul totaalselt läbi või siis jälle abivahend, mille käivitamisel tool mõttetult intensiivselt haisema hakkab (kusjuures lõhnavalik on üllatavalt lai, ulatudes kõige jälgimast haisust mandli-maasikaaroomini).
Eritit rõhutavad "Brain Use" teadurid aga võimalust kasutada tooli potentsiaalsete kodurahu rikkujate talitsemiseks.
Nimelt on võimalik tool seada sellisele režiimile, mis korraks jalgu puhkama istunud korterivarga ootamatute noahoopidega selga surnuks pussitab.
Ka siin on võimalusi pussitamist varieerida, määrates ära nii noatera pikkuse ning kidade arvu, löökide tugevuse kui ka löögisuuna (kas tagant või alt).
Eriti hästiõnnestunuks ja kasulikuks tunnistavad britid aga süsteemi, mis lubab ebameeldivat või loidu külalist ehmatada ja ergutada.
Puldil punasega märgitud nupp aktiviseerib elektriseade ja elektrilöögi tugevust määrates on võimalik passiivset inimest ergutada ja vastikuks muutunut šokeerida.
Elektritool- abivahendi laeks on inimese tuhastamine, mis olevat eriti kasulik väga ebameeldivate külaliste puhul.
Tool jõuab tarbijani eeldatavalt käesoleva aasta sügiseks ning jaemüügihind kujuneb välja umbes 200 inglise naela kanti.
Autor: Juhan Voolaid
Nimelt on välja töötatud tavalisele tugitoolile kergesti lisatav seadeldis, mis teeb tooliga ümberkäimise tunduvalt lihtsamaks kui inimesed seniajani harjunud on olnud.
Teadusgrupi hinnangul lihtsustab see istumist ja lamamist sedavõrd, et ajab lausa hirnuma.
Väljamõeldis ise pole aga sugugi uus. Nimelt on toolile lisatud kaks olulist komponenti, mida oleme harjunud nägema sootuks teistsuguste mehhanismide koosseisus.
Lisatud on kaugjuhtimispult ja sellega inimsilmale nähtamatute jõujoontega seoses olev miniatuurne kompuuter. Aktiviseerides puldi, kerkib tugitooli seljatoest kuvar ning selle aknakesele ilmub menüü.
Menüü abil sooritab tooli kasutaja endale meelepärased päringud ning võibki alata mõnus äraolemine. Võimalik on tooli langetada, tõsta, tooli soojust reguleerida ja palju teisi toiminguid.
Kuigi esmapilgul võiks öelda, et sellised uuendused pole midagi enneolematut - teame ju näiteks, et ka tänapäevases autos on tooliga võimalik seda kõike teha - ei ole "Brain Use" teadlased sellega nõus.
Nimelt on lisatud mitmeid kasutajaile siiamaani kättesaamatuna püsinud lisafunktsioone. Näiteks uinumise soodustamiseks suudab tool laulu ümiseda ja lastele muinasjutte rääkida.
On aga ka selliseid omadusi, mille kasulikkuse kohta ka teadlased ise midagi arvata ei oska, kuid arvavad, et äkki kulub kellelegi "marjaks ära".
Siia alla kuulub näiteks nn. märja režiimi valimine, mille käivitamisel liguneb tool 3-4 sekundi jooksul totaalselt läbi või siis jälle abivahend, mille käivitamisel tool mõttetult intensiivselt haisema hakkab (kusjuures lõhnavalik on üllatavalt lai, ulatudes kõige jälgimast haisust mandli-maasikaaroomini).
Eritit rõhutavad "Brain Use" teadurid aga võimalust kasutada tooli potentsiaalsete kodurahu rikkujate talitsemiseks.
Nimelt on võimalik tool seada sellisele režiimile, mis korraks jalgu puhkama istunud korterivarga ootamatute noahoopidega selga surnuks pussitab.
Ka siin on võimalusi pussitamist varieerida, määrates ära nii noatera pikkuse ning kidade arvu, löökide tugevuse kui ka löögisuuna (kas tagant või alt).
Eriti hästiõnnestunuks ja kasulikuks tunnistavad britid aga süsteemi, mis lubab ebameeldivat või loidu külalist ehmatada ja ergutada.
Puldil punasega märgitud nupp aktiviseerib elektriseade ja elektrilöögi tugevust määrates on võimalik passiivset inimest ergutada ja vastikuks muutunut šokeerida.
Elektritool- abivahendi laeks on inimese tuhastamine, mis olevat eriti kasulik väga ebameeldivate külaliste puhul.
Tool jõuab tarbijani eeldatavalt käesoleva aasta sügiseks ning jaemüügihind kujuneb välja umbes 200 inglise naela kanti.
Autor: Juhan Voolaid
Teema:
Teadusuudised,
Välisuudised
2000-02-28
Krooniga deliiriumisse ja tagasi
Eriti kalli alkoholi maaletooja Transcup alustab täna reklaamikampaaniat ja müüb kolme päeva jooksul sisseveetavaid, praegu poes ligi 1000 EEKi maksvaid margikonjakeid ainult ühe krooni eest.Transcup on teatanud, et odava hinnaga tahetakse selgitada, kas inimesed põhimõtteliselt ei joo nende konjakit või jätavad sellepärast joomata, et märjuke on kallis.
"Kui tuleb välja, et odavama hinnaga on rohkem joojaid, siis kaalume ka edaspidi nädala sees hinda langetada," ütles meie reporterile firma Eesti esinduse juht Paavel A. Geenius.
"See on umbes sama, nagu otsustaks mõni raudteekompanii pileteid mõne päeva jooksul 1 krooni eest müüa ja kinnitaks, et uurib, kas hinnal ja sõitjate arvul on mõningane seos või ei taha publik mingil juhul rongiga sõita," on Transcupi reklaamitrikki kommenteeritud.
Sellised kommentaarid aga Transcupi võetud sihilt ei kõiguta. "Kadedate mökitamine," lausub Paavel A. Geenius veendunult ja kinnitab veelkord, et tegu on puhtakujulise turuuuringuga.
Autor: Juhan Voolaid
Teema:
Majandus,
Siseuudised
2000-02-27
Linus Torvalds ja Alan Cox kohtu all
Tarkvaratootja Microsoft'i kaebuse peale on algatatud kohtuasi Linuxi juurutajate Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i üle. Programmeerijaid süüdistatakse Microsofti operatsioonisüsteemile Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes.
Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti omaga võrreldes tühist raha maksab.
Teiseks tõsisemaks süüdistuseks on, et Microsoftile arusaamatute nippidega suudetakse luua mitmeid kordi töökindlam operatsioonisüsteem.
Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma miljoneid dollareid.
Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit.
Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole oodata kindlasti mitte enne keskööd.
Teema:
Arvutiuudised,
Välisuudised
2000-02-21
Veresaun Lääne-Virumaal
Rakvere Põhikoolis 14. veebruaril läbiviidud 7. klassi tööõpetuse järeleaitamistund kujunes tööõpetuse õpetaja, meister Puusildniku sõnul "pisut" ebaharilikuks.
Suur mass "mehehakatisi", kellel kõigil silmis põlemas soe ja siiras leek, olid kohale tulnud nikerdama oma lemmikuile valentinipäevaks sobilikke puidust südameid.
Puusildniku väitel oli nn. "korralik kontingent" omad südamed juba varasemates tundides treinud ning seega seekordsest tunnist vabastatud.
Kõne all olev järeleaitamistund oli mõeldud just neile, kel veel hinne saamata ning hindetöö esitamata.
Esimesed intsidendid ei andunud ennast kaua oodata. Meistri sõnul oli õpilaste treipingi vahele jäämise kiirus ja esinemissagedus hämmastav.
Esimesi karjeid kuuldes vasakule tormanud õpetaja meelehärmiks kuulis ta samas kisa ka paremalt ning selja tagant.
Inimvõimete piiri lähedasel abivalmidusel tegutsenud õpetajast aga seekord ei piisanud.
"Kui ma Jüri olin just masina vahelt välja saanud jäid üheaegselt vahele ka Ats ja Kaur", kommenteeris siiani shokiseisus viibiv õpetaja, "proovisin küll nende poole liikuda, kuid Jüri, kellest undav mehhanism oli järele jätnud praktiliselt üksnes torso-osa, rippus mul kuidagi imelikult vaakudes kaelas ja ma ei saanud koha pealt minema."
Õnneks oli kisa kuulnud ka valvur Leida, kes kohaletormanuna ei kaotanud külma verd ning päästis olukorra, tõmmates ukse kõrval seinal asuvat nn. "rubilnikut", mis eraldas masinad elektrist.
Siiski kulus veel tunde õpilaste surnukuuri ja haiglasse toimetamiseks.
Küsimusele, kuidas selline õnnetus üldse sai võimalikuks osutuda ja mis võiks olla põhjused, vastas meister Puusildnik pahase mõminaga: "See see asi on! Need on need popimehed! Ohutustehnika tunnist nad ju jälle puudusid! Jõid kooli taga õlut! Ma tean küll seda asja!"
Autor: Juhan Voolaid
Suur mass "mehehakatisi", kellel kõigil silmis põlemas soe ja siiras leek, olid kohale tulnud nikerdama oma lemmikuile valentinipäevaks sobilikke puidust südameid.
Puusildniku väitel oli nn. "korralik kontingent" omad südamed juba varasemates tundides treinud ning seega seekordsest tunnist vabastatud.
Kõne all olev järeleaitamistund oli mõeldud just neile, kel veel hinne saamata ning hindetöö esitamata.
Esimesed intsidendid ei andunud ennast kaua oodata. Meistri sõnul oli õpilaste treipingi vahele jäämise kiirus ja esinemissagedus hämmastav.
Esimesi karjeid kuuldes vasakule tormanud õpetaja meelehärmiks kuulis ta samas kisa ka paremalt ning selja tagant.
Inimvõimete piiri lähedasel abivalmidusel tegutsenud õpetajast aga seekord ei piisanud.
"Kui ma Jüri olin just masina vahelt välja saanud jäid üheaegselt vahele ka Ats ja Kaur", kommenteeris siiani shokiseisus viibiv õpetaja, "proovisin küll nende poole liikuda, kuid Jüri, kellest undav mehhanism oli järele jätnud praktiliselt üksnes torso-osa, rippus mul kuidagi imelikult vaakudes kaelas ja ma ei saanud koha pealt minema."
Õnneks oli kisa kuulnud ka valvur Leida, kes kohaletormanuna ei kaotanud külma verd ning päästis olukorra, tõmmates ukse kõrval seinal asuvat nn. "rubilnikut", mis eraldas masinad elektrist.
Siiski kulus veel tunde õpilaste surnukuuri ja haiglasse toimetamiseks.
Küsimusele, kuidas selline õnnetus üldse sai võimalikuks osutuda ja mis võiks olla põhjused, vastas meister Puusildnik pahase mõminaga: "See see asi on! Need on need popimehed! Ohutustehnika tunnist nad ju jälle puudusid! Jõid kooli taga õlut! Ma tean küll seda asja!"
Autor: Juhan Voolaid
Teema:
Krimi,
Siseuudised
Kaitsevägi demonstreerib paraadil keemiarelva
Kaitseväel on kavas 30. veebruaril Eesli Vabariigi iseseisvuspäeva paraadil All-linnas demonstreerida muu lahingutehnika kõrval esimest korda ka piiripalve dessertsalga käsutuses olevat keemiarelva.
Paraadi kava kohaselt puistatakse alla 1940. aastate keskel Vaksamaalt kingituseks saadud Tsihhis toodetud M-014 vedelmürk ning Jõukogude päritolu NO-0 tahke puistepulber 150 kilomeetri kõrguselt paar korda Vabanduse väljakule, ütles kaitsejõudude pressiesindaja NNS-ile.
Paraadmürgitamiseks taotles dessertsalk keskkonnaametilt eriluba, sest tavanormide kohaselt ei tohi lahingumürke All-linna kohal valla päästa madalamalt kui 300 kilomeetrit.
Maismaal demonstreerib kaitsevägi nelja RTV-tüüpi raadiosaatjat, nelja kahuritoruniidukit, kahte suuvärki, kuut kaubitsat ja kuut piiripalveameti maastikulautot.
Paraadil osaleb 971 inimest, neist 37 lapsed, 72 naised, 242 tudengid, ülejäänud on vabatahtlikud.
Sõduritest on oma esindusega paraadil väljas üksik- plaasterpataljon, üksik-vahitorn, Olevi üksik-käsiväepataljon, Rahaoperatsioonide Keskus, kaitseväe lühendatud võtteasutused, perevägi, piiripalve ja säästeamet.
Eesli iseseisvuspäeva paraadi võtab vastu dissident Vellalt Veri, paraadi juhatab kaitseväe ülema kohuseväitja polonel Särk Niru.
Paraadist osavõtjad hakkasid ürituseks harjutama juba 16. oktoobril, kui sidekaitse- epideemia soovil tehti esimene rivituse proov.
Paraadi eelproov toimub 30. veebruaril kell 3 sidekaitse- edipeemia soovil, peaproov koos lahingutehnika liimimisega korraldatakse sama päeva varahommikul kella 4 ajal Vabanduse väljakul.
Kaitseväe paraad algab 30. veebruaril kell 5.
Paraadi kava kohaselt puistatakse alla 1940. aastate keskel Vaksamaalt kingituseks saadud Tsihhis toodetud M-014 vedelmürk ning Jõukogude päritolu NO-0 tahke puistepulber 150 kilomeetri kõrguselt paar korda Vabanduse väljakule, ütles kaitsejõudude pressiesindaja NNS-ile.
Paraadmürgitamiseks taotles dessertsalk keskkonnaametilt eriluba, sest tavanormide kohaselt ei tohi lahingumürke All-linna kohal valla päästa madalamalt kui 300 kilomeetrit.
Maismaal demonstreerib kaitsevägi nelja RTV-tüüpi raadiosaatjat, nelja kahuritoruniidukit, kahte suuvärki, kuut kaubitsat ja kuut piiripalveameti maastikulautot.
Paraadil osaleb 971 inimest, neist 37 lapsed, 72 naised, 242 tudengid, ülejäänud on vabatahtlikud.
Sõduritest on oma esindusega paraadil väljas üksik- plaasterpataljon, üksik-vahitorn, Olevi üksik-käsiväepataljon, Rahaoperatsioonide Keskus, kaitseväe lühendatud võtteasutused, perevägi, piiripalve ja säästeamet.
Eesli iseseisvuspäeva paraadi võtab vastu dissident Vellalt Veri, paraadi juhatab kaitseväe ülema kohuseväitja polonel Särk Niru.
Paraadist osavõtjad hakkasid ürituseks harjutama juba 16. oktoobril, kui sidekaitse- epideemia soovil tehti esimene rivituse proov.
Paraadi eelproov toimub 30. veebruaril kell 3 sidekaitse- edipeemia soovil, peaproov koos lahingutehnika liimimisega korraldatakse sama päeva varahommikul kella 4 ajal Vabanduse väljakul.
Kaitseväe paraad algab 30. veebruaril kell 5.
Teema:
Siseuudised
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
