Veresaun Lääne-Virumaal

Rakvere Põhikoolis 14. veebruaril läbiviidud 7. klassi tööõpetuse järeleaitamistund kujunes tööõpetuse õpetaja, meister Puusildniku sõnul "pisut" ebaharilikuks.

Suur mass "mehehakatisi", kellel kõigil silmis põlemas soe ja siiras leek, olid kohale tulnud nikerdama oma lemmikuile valentinipäevaks sobilikke puidust südameid.

Puusildniku väitel oli nn. "korralik kontingent" omad südamed juba varasemates tundides treinud ning seega seekordsest tunnist vabastatud.

Kõne all olev järeleaitamistund oli mõeldud just neile, kel veel hinne saamata ning hindetöö esitamata.

Esimesed intsidendid ei andunud ennast kaua oodata. Meistri sõnul oli õpilaste treipingi vahele jäämise kiirus ja esinemissagedus hämmastav.

Esimesi karjeid kuuldes vasakule tormanud õpetaja meelehärmiks kuulis ta samas kisa ka paremalt ning selja tagant.

Inimvõimete piiri lähedasel abivalmidusel tegutsenud õpetajast aga seekord ei piisanud.

"Kui ma Jüri olin just masina vahelt välja saanud jäid üheaegselt vahele ka Ats ja Kaur", kommenteeris siiani shokiseisus viibiv õpetaja, "proovisin küll nende poole liikuda, kuid Jüri, kellest undav mehhanism oli järele jätnud praktiliselt üksnes torso-osa, rippus mul kuidagi imelikult vaakudes kaelas ja ma ei saanud koha pealt minema."

Õnneks oli kisa kuulnud ka valvur Leida, kes kohaletormanuna ei kaotanud külma verd ning päästis olukorra, tõmmates ukse kõrval seinal asuvat nn. "rubilnikut", mis eraldas masinad elektrist.

Siiski kulus veel tunde õpilaste surnukuuri ja haiglasse toimetamiseks.

Küsimusele, kuidas selline õnnetus üldse sai võimalikuks osutuda ja mis võiks olla põhjused, vastas meister Puusildnik pahase mõminaga: "See see asi on! Need on need popimehed! Ohutustehnika tunnist nad ju jälle puudusid! Jõid kooli taga õlut! Ma tean küll seda asja!"

Autor: Juhan Voolaid