Eerik-Niiles Kross asub Piraadiparteid juhtima

Foto: Elu24.ee

Eesti Piraadipartei valis reedel toimunud erakorralisel üldkogul esimeheks endise Eesti luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks süüdistatuna piraatluses.

«Kuigi midagi pole veel lõplikult tõestatud, annab piraatlussüüdistus mulle teatava tõsiseltvõetavuse rahvusvahelises piraatide kogukonnas,» märkis Kross eksklusiivintervjuus agentuurile HMS.

Ühes varasemas usutluses on Eerik-Niiles Kross kirjeldanud ka oma tegevust Eestis kanepi legaliseerimise suunal: «Olen tegelenud selle küsimusega juba pikemat aega, kas tasub hakata rääkima kanepi legaliseerimisest.»

«Võib-olla on Eestis sellest liiga vara rääkida, aga me hakkame sellest kindlasti tulevikus rääkima. Ja seepärast pole ma tahtnud olla karsklane, kes ise ei ole kunagi viina joonud. Olen tahtnud proovida, misasi see siis õieti on,» põhjendas Kross oma kanepi-proovimisi.

Ministeerium: Langi Cartlandi-märkus oli eksperiment

Vastuseks Postimehes ilmunud humoorikale loole, kuidas minister Rein Langi halvustav märkus briti lembekirjaniku Barbara Cartlandi kohta tõstis Eesti raamatupoodides nimetatud autori läbimüüki ligi 5 korda ning tema teoste vastu hakati kõrgendatud huvi tundma ka raamatukogudes, teatas kultuuriministeerium, et tegu oli ettekavatsetud eksperimendiga.

«Pingelises eelarvesituatsioonis peame leidma täiendavaid võimalusi, kuidas riigile lisavahendeid leida,» kommenteeris ministeeriumi pressiasekantsler. «Oleks üsna läbinähtav, kui varjaksime, et oleme seejuures eeskuju võtnud rahvusvahelistelt ettevõtetelt – ootuspärase info vahele niinimetatud sponsorteadete lisamine pole näiteks elektroonilises meedias ammu enam vastuvõetamatu.»

Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sarnasemustriline väljaütlemine olevat olnud aga ministri enese ebaõnnestunud katse Eesti kirjandusele niiöelda omal kulul tasuta reklaami teha, mis aga tagantjärele vaadates ebaõnnestus täielikult. «Nii nagu ei saa kootud kaisunukkudega Hello Kitty vastu, ei ole ka Tuglasel mingeid relvi Cartlandi võitmiseks,» lisas kantsler.

Eesti Loto tähistab e-loterii 10. aastapäeva

Eesti Loto tähistab peatselt e-loterii aastapäeva, kui 18. detsembril möödub 10 aastat esimese Eesti Loto mängupiletite e-müügikeskkonna avamisest 2001. aastal. Kui möödunud kümnendi kestel on korduvalt Eesti Lotot kritiseeritud e-kanalite tõrgete tõttu, siis Eesti Loto lükkab hävitavad hinnangud ennastõigustavalt tagasi.

"E-loto puhul tulekski kui selle omapärana võtta mängulisust ka e-lotopileti ostmise juures – see on kui täiendav võidumoment, kui sul õnnestub lotopilet osta ilma tülika käiguta ajalehekioskisse või külapoodi," õigustab e-kanalite vahelduvat tööd Eesti Loto juhatuse nõukogu esimees Eeri Õnnelemb.

"Ma sugugi ei imestaks, kui näiteks pangad asuksid rakendama sarnast mängulisust ka oma sularaha-automaatides, seda eriti öisel ajal, kui sularaha välja võtjad on ilmselt vaid umbjoobes kasiinosõltlased," lükkas Õnnelemb ümber Nonsense News Service seisukoha, et sarnased tõrked peaks tänapäevastes e-süsteemides olema täiesti vastuvõetamatud.

Eesti kuulutas Second Life'ile sõja

Vabariigi valitsus kuulutas oma tänasel istungil sõja virtuaalmaailmale Second Life, kus Eesti välisministeerium pisut vähem kui nelja aasta eest välisesinduse avas. Sõja põhjuseks on tarvidus kaitsta Eesti rahvuslikesse huvidesse tihedalt puutuva Skype'i arendust, vahendab uudisteagentuur HMS.

«Arvestades internetikommunikatsiooni tänaseid trende, leidsime, et mõttekas on alustada kübersõjategevust Second Life'i vastu,» ütles ministeeriumi pressiesindaja. «Second Life on kaitseministeeriumi hinnangul Küberkaitseliidule jõukohane vastane, nende analüüsi kohaselt peaks virtuaalmaailm alistuma kahe nädalaga.»

Diplomaatilised suhted Second Life'iga seati sisse detsembris 2007, olles kolmas riik, mis oma esinduse seal avas. Toonane välisminister Urmas Paet uskus virtuaalkeskkonna populaarsuse kasvu ning lootis, et esinduse avamisega paistab ka Eesti riik trendikamana, võib lugeda tollasest Välisministeeriumi pressiteatest.

2012. aasta Viljandi folgi teemaks on paaniflööt

Tänasel pressikonverentsil avalikustasid Viljandi Pärimusmuusika Festivali korraldajad 2012. aasta festivali teema, milleks on paaniflööt. Festivalile on sedakorda saabumas rekordarv esinejaid – ligi 120 erinevat paaniflöödimuusikat viljelevat kollektiivi üle maailma.

Lisaks välisesinejatele on andnud nõusoleku festivalil osaleda ka Metsatöll ning Eesti Rahvusmeeskoor, kelle koostöös on valmimas spetsiaalne erikava eesti rahvamuusikast ning mida ette kandes püütakse arvukaima paaniflöödikollektiivina jõuda ka Guinnessi rekordite raamatusse.