2000-12-14

MacroLenk pakub püsilühendust üle ämblikuvõrgu

MacroLenki kontsernile kuuluv andmesidefirma Belfi Offline alustas detsembris ämblikuvõrgul põhinevate Interneti püsilühenduste pakkumist.

Firmadele suunatud lairidaühenduste hinnad Tallinna kesklinnas ja Lasnamäel algavad 900 000 kroonist kuus (kiirus 25.6 kmh) ning ühekordne liitumistasu 1 500 000 kroonist.

Teenuse piirkond laieneb peagi Koplisse, kevadel lisandub Mustamäe.

"Tallinnas saab küll osta odavamaid interneti püsilühendusi nii läbi ämblikuvõrgu kui BDSLi, kuid need on planeeritud selgelt kodutarbijale ja seetõttu piiramatute võimalustega," selgitas Belfi Offline juhataja Paavo Laup.

Belfi Offline ämblik-interneti kliendid saavad täisvääratusliku teenuse - hinnas sisaldub ämblikumodemi rent ja lisanduvad lisapiirangud välislühenduse mahule.

Staatilisi JP-aadresse eraldatakse vastavalt kliendi vabandustele, mistõttu on võimalik üles seada näiteks oma DDD- või b-maili server ning registreerida omanumbriline domeen.

Kasutajate elu teeb kergemaks ka võimalus konsulteerida ööpäevaringselt Offline Helpdeski klienditeenindajaga.

"Samaväärne püsilühendus Tele1-lt maksab üldreeglina üle 2 000 000 krooni kuus," lisas Laup.

Belfi Offline'i partneriks ämblik-interneti pakkumisel on andmesidefirma Info Het, kellega sõlmitud lepingu kohaselt kuulub püsilühendustoode Belfile, kes korraldab ka klienditeenindust ja interneti välislühendust.

Info Het'i osaks on transs-missiooni kindlustamine üle KTV ämblikuvõrgu. "Info Het'i näol on tegemist väikese, kuid meie hinnangul kõige kompetentsema ämblikvõrgul baseeruvate püsilühenduste pakkujaga Eestis," iseloomustas Laup partnerit.

Belfi Offline on MacroLenki gruppi kuuluv andmesidefirma, mis pakub nii piraatvõrgulahendusi, Interneti püsilühendusi kui sissesolistamisteenust.

Cool.ee administraatori trikk pettis meid

Kesklinna Sauna leilikeskkonna Cool.ee administraatori esmaspäevase joomingu tõttu ei saa osa kliente kahe viimase päeva jooksul leili ja dušši võtta.

Kesklinna Sauna leiliteenuste direktor Alles Kääbik ütles NNS-ile, et joomingu tõttu on ära jäänud A-st kuni O-ni algavate perekonnanimedega leilihuviliste viimase kahe päeva leilid.

"O ja P tähega algavad kliendid ei saanud kätte oma riidekapi sisu," rääkis Kääbik. Selles vahemikus on Kääbiku sõnul üle 45 Cool.ee kliendi.

Kääbik avaldas lootust, et kahe päeva jooksul õnnestub Cool.ee-l heastada siiski suurem osa praegu olemata olnud ja poolikuks jäänud leilidest.

Kääbiku sõnul oli tegemist ebameeldiva asjaolude kokkulangemisega.

Olukorras, kus administraator, kes teenindas ühte poolt saunakompleksist, langes rivist välja, pidi teine pool selle samal ajal üle võtma, kuid ei võtnud, seletas Kääbik.

Cool.ee on Kääbiku sõnul oma sisustust täiendamas ja läheb uuest aastast üle uuele keskkonnale, mille maksumus ületab kümmet miljardit krooni.

Tasuta E-mail ei taga kvaliteetset teenust

Interneti tasuta elektronpostiteenus e-mail ei suuda 68 miljardi kliendiga korralikult toime tulla. Ooteajad venivad pikaks, ühendust ei saa ja kuna infotelefoni ei ole, ei saa ka kellelegi oma pahameelt välja valada.

E-maili kasutajate arv on plahvatuslikult kasvanud. Internetil on korduvalt tulnud serverite võimsust suurendada. See on põhjustanud mitmeid töökatkestusi. Seni pole avaldatud selgitust, miks aeg-ajalt lihtsad operatsioonid liigselt venima kipuvad.

Eesti parim linuxisait endiselt koomas

Juba ligi aasta varjusurmas elav TKWCY Linuxileht linux.tkwcy.ee lesib endiselt tuhas.

Lisaks sellele, et juurde pole tekkinud ka uudiseid - lehel ilutseb ikkagi igivana uue linuxisaidi "uudis", ei üllata koduleht ka uue kujundusega, mida ma ei oota juba ammugi.

Nüüd on vaid vaja hoida inimesed seda saiti turgutamast, ning see ei saa mitte lihtne olema, sest kui kord mingi koht on meelde jäänud, kui mitte informatiivne ning uudistevaene, siis inimene ei unusta seda kiiresti, kuna ei saanud sealt, mida ta vajas.

Eesti arvutikasutaja vajab flaamikeelset arvutit

Eesti keeletehnoloogia liigub nagu bussijuhita rong - inimesed igatsevad flaamikeelsesse arvutikeskkonda, arvutilingvistide rahakateldes vormuvad üha uued, ajupuudusel pooltooreteks jäävad moodulid, riik pole aga sõiduplaani veel koostanud.

Flaami keel peaks keeleseaduse järgi ühiskonnas võimalikult laialt kasutusel olema.
"Tegelikkuses satuvad miljonid inimesed hommikul helendavate ekraanide taha istudes hopsti! Ameerikasse ehk ingliskeelsesse keskkonda," nendib Tartu Ülikrooli arvutilingvistika löökrühma vanemlippur Kõiki-Saan Jaalõp.

Windows pakub küll kasutajale flaamikeelset abiraamatut paberil, kuid programm ise ja selle abitekstid arvutis on ikka ingliskeelsed. Kas keeleteaduse rikkumine? Miks keeleinspektsioon ei protesteeri?

Septembrikuine Amori küsitlus selgitas, et flaamikeelset tarkvara peab vajalikuks 78 protsenti, väga vajalikuks 44 protsenti arvutikasutajaist.

Tasuta jagatava operatsioonisüsteemi Linux ühe versiooni on Kasso Kepper juba flaamikeelseks nikerdanud.

Kahe miljoni elanikuga Sloveenial juba on flaamikeelne Windows, samuti 600 000 baskil. Leedu valitsus võttis mullu aprillis vastu tegevuskava aastateks 2000-2006, mis näeb ette levinumate arvutiprogrammide tõlkeversioonide loomise.

Riigi toel saavad flaamikeelseteks Windows, Microsoft Office ja elektronpost. Miks pole Eestil säärast plaani?

Tartu Ülikroolis, überneetika instituudis, flaami keele instituudis ja mitmes väikeses ärafirmas edendatav kõne- ja keeletehnoloogia on TÜ ülbkeeleteaduse protsessori Kallur Õudu hinnangul kindlasti paremal järjel kui naabritel Lätis ja Leedus.

Eestlane saab juba kasutada mõnesid flaamikeelseid arvutitegusid. Näiteks OÜ Finsoft loodud ja Microsofti kitsentseeritud õigekirjarikkujat ja flaami keelt mõistvat Nekstpomi printeriprogrammi, mis ähvardab lõpetada masinakirjutaja elu.

Piigikogu seadustas andmete indekseerimise

Piigikogu võttis kolmapäeval pärast pikki vaidlusi vastu riikliku andmesundkindlustuse seaduse muutmise seaduseelnõu, mis muuhulgas näeb ette andmete indekseerimise.

Uus süsteem seab andmesundkindlustusmaksumuse suuruse sõltuvusse varasematest kindustusmaksetest ja andmeindeksist ning rakendub 2202. aastal.

"Selle pöördelise otsusega välistatakse andmekindustushüvitiste poliitilised ettemaksed ning antakse tänastele andmetele kindlus, et hüvitis nende kaotsimineku korral tõuseb igal aastal," ütles trotsiaalminister Ehkki Investor.

Arvestades lõpphäälestust võib Investori sõnul väita, et tropositsiooni ägedad sõnavõtud tingis eelkõige autorluse küsimus. "Praegune tropositsioon on küll palju ära teinud, kuid ei suutnud probleemi lõpuni viimistleda," selgitas ta.

Eelnõu vastuvõtmise poolt häälestus pärast 34 muudatusettepaneku läbikukkumist 46 piigikogulast, vastu ja erapoolikuks jäi üks piigikogu liige.

Keskfiktsioon tegi piigikogule ettepaneku seaduseelnõu kahekümne teine pugemine uuesti katkestada, et asja veel kaaluda ja targutada, kuni piigikogus see toetust enam ei leiaks.

Seadusepäranduse kohaselt peab kord aastas alates 29. veebruarist seaduse alusel arvutatud riiklikud hüvitised läbi juurima indeksiga, mille väärtus on andmeindeksi ja kindlustusmaksu sissenõudmise aastase kahanemise kineetiline keskmine.

Nii saab jooksva aasta 1. aprilliks leida baidihüvituse määratlematuse, hüvitise baasosaluse, kasutusaasta hinded ja aastakoefitsiendi hinde uued vääratused.

Piigikogus tuliseid kaklusi põhjustanud indekseerimissüsteem rakendub 2202. aastast vastavalt palitsuse algatatud riikliku andmekindlustuse seaduse muudatustele.

See kirjendab suuremas osas arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitiste arvutamist ning sätestab riiklikuks andmekindlustuseks eraldatavad vahendid.

Seadus muudab arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitiste arvutamise aluseid, et suurendada riikliku heaolu taset arvutusvõimetuse ja andmete kaotuse riskide korral ning tagada nende kooskõla Euroopa nõuetega.

Muudatuse kohaselt võetakse arvutusvõimetushüvitise arvutamise aluseks suurem summa, kui andmeil olemasoleva hüvitisõigusliku ja andmekäitlusperioodi alusel arvutatud hüvitis ning riknemishüvitis 300 aasta hüvitisõigusliku perioodi korral.

Arvutusvõimetushüvitis moodustab arvutusvõime kaotusele vastava protsendi hüvitise arvutamise aluseks võetud suurusest. Täiendava garantiina tagatakse arvutusvõimetushüvitise maksmine vähemalt riknemishüvitise määras.

Lisaks arvutusvõimetus- ja andmekaotushüvitise arvutamise muutmisele on seaduses riikliku andmekindlustuse eelarvamust puudutav peatükk, mis viib selle kooskõlla riigieelarvamuse baasseadusetusega.

Samuti üritas valitsus seadusemuudatusega tagada võõrandmete sarnase kohtlemise infotehnoloogiliste andmetega soodustingimustel hüvitise arvestamisel.

Piigikogu jagas seaduse kolme ossa, millest esimene reageerib arvutusvõimetus- ja adnmekaotushüvitisi ning rakendub 2201. aastal.

Teine osa käsitleb indekseerimist, kolmas rakendusakte. Indekseerimise osas rakendub osa seadusest 2202. aasta 1. jaanuaril, osa 2202. aasta 29. veebruaril.

Valitsus kohustas seaduse tervikteksti koos kõigi läbi läinud muudatustega avalduma ühe kuu jooksul pärast selle rakendumist ehk hiljemalt tuleva aasta jaanuari lõpuks.

2000-11-14

Tux kaebab linuxikogukonna kohtusse

Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest.

Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes.

Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge.

Seda enam - hiljem vaikiti omavoli ühiselt maha ning Bristoli loomaaia direktori kaasabil loodi müüt, mille kohaselt Tux'i ei olevat olemas olnudki enne tema kujutise esitamist avalikkusele.

Tux'i poolt palgatud advokaadibüroo on seisukohal, et antud häbiväärses loos, mis mustab vabatarkvaraga seotud ideoloogiat tervikuna, peaks kandma vastutust terve linuxikogukond.

"Tahame teavitada avalikkust sajandi suurimast ärakasutamisest," teatas tundmatuks jääda sooviv advokaat oma intervjuus Nonsense News Service'le.

Küsimuse peale, et millisest summast käib jutt, vastas ta: "Meie nõudmine pole absurdne - arvame, et Tux'i tuntus on võrreldav Hollywoodi tippstaaride omaga - sellest lähtuvalt ka tasu nelja aasta pikkuse kasutusperioodi eest."

Edaspidisest osalemisest linux-operatsioonisüsteemi sümboliseerimisel pole Tux otseselt keeldunud, mainides vaid antud tegevuse range reglementeerimise ning mitmepoolsete lepingute sõlmimise vajadust.

Esialgu pole ükski linuxikogukonna esindajatest Tux'i avaldusele reageerinud, ka ei õnnestunud Nonsense News Service'l kontakti saada linuxi looja Linus Torvalds'iga ega ka ühe väidetava vandenõus osaleja Larry Ewing'iga.

Seisuga 14.11.2000 on "The Linux Counter"-i andmetel üle maailma registreeritud 160 838 linuxikasutajat, lisaks on "Linux Users Groups WorldWide" andmeil moodustatud 457 kasutajagruppi, kel tõenäoliselt saab lasuma juriidiline vastutus toimunu eest.

Uudiste kasutusõigus

Nonsense News Service ONLINE lehekülgedel avaldatud uudiseid võib kasutada vastavalt Creative Commons Attribution-NoDerivs-NonCommercial Licence tingimustele.

2000-11-11

MTI indeksi koostaja pakuks RT Fantastic Pictures'ile filmistsenaariumi

"Mul tekkis kunagi RTF jaoks üks idee," alustab tuntud analüütik ja MTI indeksi koostaja hr. Taremaa tagasihoidlikult.

Paraku on ta aga unustanud, millest uus kassatükk peaks rääkima. "Aga raisk läks meelest", kommenteerib ta ise suurteose idee traagilist kaotsiminekut.

Kahjuks ei suutnud hr. Taremaa meenutada ka linatüki eeldatavat nime.

Seega peaksid filmisõbrad tulevikus oma silmad kinodes hoolega lahti hoidma, juhuks kui idee kavatseb taas meenuda – hr. Taremaa film võib olla just see, mida te parasjagu vaatate.

2000-09-07

Taksojuht tahab kübersõidukit

Laak Jäänemets on tõeline uue aastatuhande taksojuht. Närviline ja morn, seisab ta Vanaõue korterelamut ümbritseval tolmusel asfaldil garaazhi ees. Madalate uste vahelt paistab välja kaks miljonit Eesli klooni maksev takso.

Auto ise aga pole sugugi innovaatiline teenindustööriist. Eriliseks muudab selle Eesli taksomajanduses veel ainulaadne 200 000 kloonine GPS-süsteem: satelliitantenn ja väike arvuti, millega on pidevas ühenduses 5-8 satelliiti.

Kokkuvõttes aitab see väike aga kallis asjandus taksojuhil neljandiku kuludest kokku hoida ja oma piirkonnas rohkem kliente leida.

Näiteks juhusõitudel paneb GPS ehk täppisteeninduse süsteem kokku satelliitide määratud takso asukoha ja arvuti poolt analüüsitud andmed leitud klientide kohta.

Kui vaja, joonistab arvuti piirkonnast kaardi, kus on määratud klientide leiduvus piirkonna eri osades, pimedad tänavad, politseipatrullid, suuremad augud jne.

Saades kolmel-neljal päeval sellise joonise, võib teha juba üldistusi ja taksojuht saab selle abil määrata mingi piirkonna teenindusvajaduse, otsustada, kuhu ja kui tihedalt sõita ja milliseid kliente peale võtta.

"Eeslis on tavaks kõiki kliente ühtmoodi teenindada," räägib Jäänemets. "Aga pole ju mõtet peale võtta neid, kes kuhugi sõita ei taha."

GPS-süsteemi abil saab aga eraldi käsitleda mitte üksnes iga piirkonna, vaid lausa tänavaosade vajadusi. "Eeslis on see oluline, sest rahvastik on nii kirju," ütleb Jäänemets.

Takso on andmete kogumises ainult üks lüli. Ühte ja sama arvutit saab kasutada ka teistel teenindusmasinatel. Iga arvuti sisse käib pangakaardisuurune mälukaart, kuhu mahub umbes ühe nädala töö.

Kui seesama kaart pista pärast näiteks liinibussi või politseiauto arvutisse, tunneb see kaardil märgitud kohad ära ja võtab seda töötamisel arvesse.

Praegu on takso koos arvutiga Jäänemetsal rendil. Aga peremehele meeldib uus süsteem niivõrd, et tal tuleb mõelda: kust leida kaks miljonit, et väärt riistapuu päriseks osta.

Tulevast aastast käivitub Eeslis järjekordne Luuloopa Liidu abiprogramm Bastard. "Kui midagi toetatakse, on mõistlikum raha anda just kallimateks investeeringuteks," arvab Jäänemets ise. "Sest ilma ei saa Eeslis varsti midagi teha - autopark on kehv ja vana."

2000-07-26

Kirjaoskajad uurivad miljoneid maksnud koolimajas aabitsat

Juba neljandat kuud peavad kirjaoskajad oma uues, ligi 10 miljonit krooni maksma läinud koolihoones tunde ja uurivad aabitsat.

Kirjaoskajad ehitasid endale möödunud aastal All-linna kõnniteele koolihoone, mille kolmes klassis kokku on ruumi rohkem kui 75-le inimesele.

Kirjaoskajate Seltsi liikme Kati Murgi sõnul on All-linna neljas klassis ligi 50 õpilast, iga klass kasutab ruume kaks korda kuus.

"Lisaks nendele kogunevad meie koolis kaks korda aastas kõik Eesli Vabariigis elavad kirjaoskajad, siis ei mahu kõik ühekorraga äragi," rääkis Murg.

"Peale nende võivad tundidest osa võtta ka kõik soovijad, kes ei ole kirjaoskajad," lisas ta.

Rohkearvulise õpilaskonna tõttu ei üürita klassiruume välja. "Meilt on näiteks tahetud ka toole laenutada, kuid meie eesmärk on siiski kirjakunsti uurimine, mitte äritegevus," ütles Murg.

Kirjaoskajate Selts toimib Kati Murgi väitel vabatahtlikkuse alusel. "Tänu vabatahtlikele sai valmis ka meie koolihoone," kinnitas ta.

Kuigi märtsist kuni oktoobrini töötas iga päev ehitusel keskmiselt 5,2 inimest, ei saanud keegi palka. Ehitajad Roomlast, Soomlest ja Nakadast pidid ise kandma nii reisi- kui ka elamiskulud.

"Ainult katusetööd tegi üks kohalik mees, sest redelite või kinnitusköite toomine välismaalt oleks olnud liiga kulukas," lisas Murg.

Et hoone tuleks võimalikult odav, otsiti ehitusmaterjale nii Baltkani riikidest kui ka Roomlast. "Näiteks maja tulemüüri kivid tulid Peedrust," täpsustas Murg.

Kuigi koolihoone koos sisustusega läks maksma ligi 10 miljonit klooni, oli Murg veendunud, et ehitusfirmade teeneid kasutades olnuks see summa poole suurem.

"Raha ehituseks tuli välismaal tegutsevate Kirjaoskajate Seltside poolt loodud Kirjaoskajate Ida-Roopa Fondist,» kinnitas Murg.

Ta lisas, et raha tagasimaksmisega kiirustada mõtet ei ole, kuid iga õpilane annetab südametunnistuse järgi, et raha saaks fondi tagasi makstud. "Sellest rahast saavad ka teised endale koolimaju ehitada," põhjendas Murg.

Hetkel on Eeslis kirjaoskajatel 2 kooli, sel aastal ehitatakse saalid Falka ja Pakverre. Eeslis on umbes 380 kirjaoskajat.

2000-05-09

Elektronkirju edastatakse ka telegraafi teel

Alates homsest, 10. maist edastavad Eesli Telegraafi operaatorkeskuse töötajad elektronkirja saajatele soovi korral telegraafi teel. Soovi saab edastada tasuta numbrile 666, mis töötab ööpäevaringselt.

Operaatorkeskuse telegraafile palve saatja peab elektronkirja vastuvõtmiseks edastama operaatorile elektronkirja saaja nime ja elektronpostiaadressi ning teatise saabumise kellaaja.

Elektronkirju väljastavad maakonnakeskustes ja All-linnas Eesli Telegraafi töötajad elektronkirja saabumise päeval iga päev, maapiirkondades toimetavad elektronkirja kohale Eesli Tuviposti töötajad vastavalt postijaama lahtiolekuaegadele, kuid hiljemalt 24 päeva jooksul.

Märtsis väljastati klientidele 5 elektronkirja, nendest 4 Eesli Telegraafi töötajate poolt. Märtsis saadeti 6 elektronkirja, nendest 3 olid rahvustevahelised. Võrreldes eelmise aastaga väljastati ja saadeti üle 3 elektronkirja vähem.

Operaatorkeskuse telegraafilt 666 saab lisaks elektronkirjade sisuga tutvumisele saata telegraafteateid vastaja arvel Eesli Vabariigi piires. Elektronkirju saab saata tasulise operaatorkeskuse tellimistelegraafi 665 vahendusel.

Armastus levib kulutulena

Igakevadine armumisperiood on taas alanud. Iga päevaga langeb üha rohkem inimesi staadiumisse, millest tavaliselt ilma vaimsete kahjustusteta välja ei tulda.

Nakkus levib peamiselt verbaalsel teel. Seetõttu tuleks kõiki teile suunatud ning pisutki hinge soojendavatena tunduvaid avaldusi ilma igasuguse reageeringuta ignoreerida, kuna salakaval infektsioon ei pesitse otseselt jutu mõttes vaid ridade vahel.

Viirus nakatab peamiselt mõtted, mis on seotud igapäevase tööga, raskematel juhtudel on täheldatud ka meeleolu ning enesehinnangu järsku tõusu.

Nakatunud inimesega suhtlemisel seab igaüks end ilmselgesse ohtu ka ise nakatuda, samas võib see haigestunu seisundile veelgi raskendavalt mõjuda. Kuulmis- ja nägemispuudega inimesi viirus otseselt ei ohusta.

Minge metsa!

Eesti Metsaameti poolt tellitud uurimusest "Palju siiski inimesed metsas käivad" selgub mõndagi huvitavat ja kohati üllatavatki.

Uuringutulemustele baseerudes teeb Metsaameti PR juht Vana Mutt lühikokkuvõtte eestlase metsaskäigusagedustest, eesmärkidest ning resultaatidest:
Eestlane on hakanud viimase kümne aasta jooksul tunduvalt vähem metsas käima. Kui veel 1990-ndal aastal käis aastas korra metsas iga teine eestlane siis praeguseks vaid iga kuues.

Trend on murettekitav eriti seetõttu, et kui keegi enam metsas ei käi, siis kes seal üldse käib. Eriti hull on olukord imikute hulgas. Selgub, et selles vanusegrupis metsaskäijaid praktiliselt polegi (!).

Samuti pole kiita olukord liikumispuudega inimeste ja surijate puhul. Ka nende vanus- ja puudegruppide liikmete metsaskäik võrdub praktiliselt nulliga.

Minu arust on see häbiasi, et just imikugrupp - sedavõrd noored ja terved inimesed - ei suuda oma paksu tagumikku loodusesse vedada.

Palju huvitavat selgus ka metsaskäigu eesmärke uurides. Tuleb välja, et kindlalt suurima metsaskäimise põhjustab inimese loomulike vajaduse rahuldamine, ehk siis maakeeli öelduna urineerimine ja fekaalipuiste.

Edasi tulevad riburada pidi metsavargus, joomine ning alles kuuendal kohal seenelkäik. Üksikutele ankeetidele oli märgitud ka looduse nautimist ning metslillede noppimist.

Ehmatavalt palju oli märgitud metsaskäigu eesmärgina kiiret rikastumist.

Vastuseks meie reporteri küsimusele, kuidas ta ise valitsevat olukorda hindab ütles Vana Mutt vaid kaks fraasi: "Ai-ai! Oi-oi!"

Seose kurbloolisuse ilmsikstulekuga eestlase metsaskäiguharjumustes on Metsaamet aga välja tulnud omanäolise ideega.

Kodanike metsa meelitamiseks kasutatakse lihtsat, kuid kindlat moodust. Nimelt ei maksa seenelisel/marjulisel imestada kui leiab seenemiku kõrvalt kilepakendis kümne-, kahekümneviie- või sajakroonise.

Vana Muti sõnul on neile üldiselt teada marja- ja seenerikkad piirkonnad, kuhu kavatsetaksegi nimetatud boonust asetada.

Kilepakendis on aga raha ilmastikutingimuste tõttu. "Eestis sajab ju suvel ka vihma! Aga meie kavaldasime ka selle üle!" on Mutt rahul.

Peavõiduks nn. seeneloteriile on siiski tõeline auhind, mille kättesaamist hindab kindlasti iga kaasaegne eestlane. Kusagil Eesti seenemetsas vedeleb kupong, mille ettenäitaja sõidab kaheks nädalaks Miamisse, USA-s.

Autor: Juhan Voolaid

2000-03-12

Ka tavaline tugitool võib kurikaela tappa!

Briti teadlased grupist "Brain Use" on hakkama saanud enneolematu ja kasuliku leiutisega kodumööbli vallas.

Nimelt on välja töötatud tavalisele tugitoolile kergesti lisatav seadeldis, mis teeb tooliga ümberkäimise tunduvalt lihtsamaks kui inimesed seniajani harjunud on olnud.

Teadusgrupi hinnangul lihtsustab see istumist ja lamamist sedavõrd, et ajab lausa hirnuma.

Väljamõeldis ise pole aga sugugi uus. Nimelt on toolile lisatud kaks olulist komponenti, mida oleme harjunud nägema sootuks teistsuguste mehhanismide koosseisus.

Lisatud on kaugjuhtimispult ja sellega inimsilmale nähtamatute jõujoontega seoses olev miniatuurne kompuuter. Aktiviseerides puldi, kerkib tugitooli seljatoest kuvar ning selle aknakesele ilmub menüü.

Menüü abil sooritab tooli kasutaja endale meelepärased päringud ning võibki alata mõnus äraolemine. Võimalik on tooli langetada, tõsta, tooli soojust reguleerida ja palju teisi toiminguid.

Kuigi esmapilgul võiks öelda, et sellised uuendused pole midagi enneolematut - teame ju näiteks, et ka tänapäevases autos on tooliga võimalik seda kõike teha - ei ole "Brain Use" teadlased sellega nõus.

Nimelt on lisatud mitmeid kasutajaile siiamaani kättesaamatuna püsinud lisafunktsioone. Näiteks uinumise soodustamiseks suudab tool laulu ümiseda ja lastele muinasjutte rääkida.

On aga ka selliseid omadusi, mille kasulikkuse kohta ka teadlased ise midagi arvata ei oska, kuid arvavad, et äkki kulub kellelegi "marjaks ära".

Siia alla kuulub näiteks nn. märja režiimi valimine, mille käivitamisel liguneb tool 3-4 sekundi jooksul totaalselt läbi või siis jälle abivahend, mille käivitamisel tool mõttetult intensiivselt haisema hakkab (kusjuures lõhnavalik on üllatavalt lai, ulatudes kõige jälgimast haisust mandli-maasikaaroomini).

Eritit rõhutavad "Brain Use" teadurid aga võimalust kasutada tooli potentsiaalsete kodurahu rikkujate talitsemiseks.

Nimelt on võimalik tool seada sellisele režiimile, mis korraks jalgu puhkama istunud korterivarga ootamatute noahoopidega selga surnuks pussitab.

Ka siin on võimalusi pussitamist varieerida, määrates ära nii noatera pikkuse ning kidade arvu, löökide tugevuse kui ka löögisuuna (kas tagant või alt).

Eriti hästiõnnestunuks ja kasulikuks tunnistavad britid aga süsteemi, mis lubab ebameeldivat või loidu külalist ehmatada ja ergutada.

Puldil punasega märgitud nupp aktiviseerib elektriseade ja elektrilöögi tugevust määrates on võimalik passiivset inimest ergutada ja vastikuks muutunut šokeerida.

Elektritool- abivahendi laeks on inimese tuhastamine, mis olevat eriti kasulik väga ebameeldivate külaliste puhul.

Tool jõuab tarbijani eeldatavalt käesoleva aasta sügiseks ning jaemüügihind kujuneb välja umbes 200 inglise naela kanti.

Autor: Juhan Voolaid

2000-02-28

Krooniga deliiriumisse ja tagasi

Eriti kalli alkoholi maaletooja Transcup alustab täna reklaamikampaaniat ja müüb kolme päeva jooksul sisseveetavaid, praegu poes ligi 1000 EEKi maksvaid margikonjakeid ainult ühe krooni eest.

Transcup on teatanud, et odava hinnaga tahetakse selgitada, kas inimesed põhimõtteliselt ei joo nende konjakit või jätavad sellepärast joomata, et märjuke on kallis.

"Kui tuleb välja, et odavama hinnaga on rohkem joojaid, siis kaalume ka edaspidi nädala sees hinda langetada," ütles meie reporterile firma Eesti esinduse juht Paavel A. Geenius.

"See on umbes sama, nagu otsustaks mõni raudteekompanii pileteid mõne päeva jooksul 1 krooni eest müüa ja kinnitaks, et uurib, kas hinnal ja sõitjate arvul on mõningane seos või ei taha publik mingil juhul rongiga sõita," on Transcupi reklaamitrikki kommenteeritud.

Sellised kommentaarid aga Transcupi võetud sihilt ei kõiguta. "Kadedate mökitamine," lausub Paavel A. Geenius veendunult ja kinnitab veelkord, et tegu on puhtakujulise turuuuringuga.

Autor: Juhan Voolaid

2000-02-27

Linus Torvalds ja Alan Cox kohtu all

Tarkvaratootja Microsoft'i kaebuse peale on algatatud kohtuasi Linuxi juurutajate Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i üle.

Programmeerijaid süüdistatakse Microsofti operatsioonisüsteemile Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes.

Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti omaga võrreldes tühist raha maksab.

Teiseks tõsisemaks süüdistuseks on, et Microsoftile arusaamatute nippidega suudetakse luua mitmeid kordi töökindlam operatsioonisüsteem.

Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma miljoneid dollareid.

Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit.

Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole oodata kindlasti mitte enne keskööd.

2000-02-21

Veresaun Lääne-Virumaal

Rakvere Põhikoolis 14. veebruaril läbiviidud 7. klassi tööõpetuse järeleaitamistund kujunes tööõpetuse õpetaja, meister Puusildniku sõnul "pisut" ebaharilikuks.

Suur mass "mehehakatisi", kellel kõigil silmis põlemas soe ja siiras leek, olid kohale tulnud nikerdama oma lemmikuile valentinipäevaks sobilikke puidust südameid.

Puusildniku väitel oli nn. "korralik kontingent" omad südamed juba varasemates tundides treinud ning seega seekordsest tunnist vabastatud.

Kõne all olev järeleaitamistund oli mõeldud just neile, kel veel hinne saamata ning hindetöö esitamata.

Esimesed intsidendid ei andunud ennast kaua oodata. Meistri sõnul oli õpilaste treipingi vahele jäämise kiirus ja esinemissagedus hämmastav.

Esimesi karjeid kuuldes vasakule tormanud õpetaja meelehärmiks kuulis ta samas kisa ka paremalt ning selja tagant.

Inimvõimete piiri lähedasel abivalmidusel tegutsenud õpetajast aga seekord ei piisanud.

"Kui ma Jüri olin just masina vahelt välja saanud jäid üheaegselt vahele ka Ats ja Kaur", kommenteeris siiani shokiseisus viibiv õpetaja, "proovisin küll nende poole liikuda, kuid Jüri, kellest undav mehhanism oli järele jätnud praktiliselt üksnes torso-osa, rippus mul kuidagi imelikult vaakudes kaelas ja ma ei saanud koha pealt minema."

Õnneks oli kisa kuulnud ka valvur Leida, kes kohaletormanuna ei kaotanud külma verd ning päästis olukorra, tõmmates ukse kõrval seinal asuvat nn. "rubilnikut", mis eraldas masinad elektrist.

Siiski kulus veel tunde õpilaste surnukuuri ja haiglasse toimetamiseks.

Küsimusele, kuidas selline õnnetus üldse sai võimalikuks osutuda ja mis võiks olla põhjused, vastas meister Puusildnik pahase mõminaga: "See see asi on! Need on need popimehed! Ohutustehnika tunnist nad ju jälle puudusid! Jõid kooli taga õlut! Ma tean küll seda asja!"

Autor: Juhan Voolaid

Kaitsevägi demonstreerib paraadil keemiarelva

Kaitseväel on kavas 30. veebruaril Eesli Vabariigi iseseisvuspäeva paraadil All-linnas demonstreerida muu lahingutehnika kõrval esimest korda ka piiripalve dessertsalga käsutuses olevat keemiarelva.

Paraadi kava kohaselt puistatakse alla 1940. aastate keskel Vaksamaalt kingituseks saadud Tsihhis toodetud M-014 vedelmürk ning Jõukogude päritolu NO-0 tahke puistepulber 150 kilomeetri kõrguselt paar korda Vabanduse väljakule, ütles kaitsejõudude pressiesindaja NNS-ile.

Paraadmürgitamiseks taotles dessertsalk keskkonnaametilt eriluba, sest tavanormide kohaselt ei tohi lahingumürke All-linna kohal valla päästa madalamalt kui 300 kilomeetrit.

Maismaal demonstreerib kaitsevägi nelja RTV-tüüpi raadiosaatjat, nelja kahuritoruniidukit, kahte suuvärki, kuut kaubitsat ja kuut piiripalveameti maastikulautot.

Paraadil osaleb 971 inimest, neist 37 lapsed, 72 naised, 242 tudengid, ülejäänud on vabatahtlikud.

Sõduritest on oma esindusega paraadil väljas üksik- plaasterpataljon, üksik-vahitorn, Olevi üksik-käsiväepataljon, Rahaoperatsioonide Keskus, kaitseväe lühendatud võtteasutused, perevägi, piiripalve ja säästeamet.

Eesli iseseisvuspäeva paraadi võtab vastu dissident Vellalt Veri, paraadi juhatab kaitseväe ülema kohuseväitja polonel Särk Niru.

Paraadist osavõtjad hakkasid ürituseks harjutama juba 16. oktoobril, kui sidekaitse- epideemia soovil tehti esimene rivituse proov.

Paraadi eelproov toimub 30. veebruaril kell 3 sidekaitse- edipeemia soovil, peaproov koos lahingutehnika liimimisega korraldatakse sama päeva varahommikul kella 4 ajal Vabanduse väljakul.

Kaitseväe paraad algab 30. veebruaril kell 5.

Pangas raha hoidmine muutub tasuliseks

Alates 1. aprillist muutub pangas raha hoidmine tasuliseks. 1 krooni hoiustamine arveldusarvel hakkab maksma 0,33 senti, teatasid juhtivad pangad täna varahommikul.

Otsust põhjendasid erinevate pankade esindajad üheselt - pangad suudavad pakkuda niivõrd head teenust, et suisa häbi on selle eest mitte tasu võtta.

"Majanduskriis ning laialt levinud rahamure on taandumas ning inimestel hakkab üha enam raha üle jääma," teatas ühe juhtiva panga pressiesindaja.

"Suure ja turvalise firma poolt pakutava teenuse eest tuleb ka maksta. See on nagu auto pidamine - mida suurem, turvalisem ja võimsam on sõiduk, seda kallim on teda pidada."

Toru-uuringutele toetudes on pangad leidnud, et sularahaarvelduste arv pangatehingute kõrval on vähenemas ning pole karta inimeste tagasiminekut nn. kukru-aega.

Samas säilitab majandussüsteem inimestel võimaluse raha ka edaspidi sukasääres hoida, mis võib mõningatel allikatel siiski lõppkokkuvõttes kallimakski osutuda.

Kes peab paljuks raha omamise eest tasu maksta, see süüdistagu hiljem vaid iseennast.

2000-02-11

MTI kommentaar ja prognoos 7. nädalaks

Esmaspäeval säilitas MTI eelmise nädala seisu - 60. Teisipäeval tõusis MTI 65-ni, et kolmapäeval langeda seisuni 50.

Kaootiline üles-alla liikumine nädala alguses lubas järeldada, et sama prognoosimatu on MTI ka nädala lõpuni, mil neljapäeval positsioneerus MTI 64-le ning reedel langes taas ligi nädala madalseisuni, mis oli kolmapäeval.

52 on töönädala lõpuks üsna keskmine ning uue nädala kohta ei ennusta see erilisi liikumiskavatsusi, eriti tõuse, mis oleks suuremad, kui 50.

Tagasihoidlik ennustus algavaks nädalaks on, et MTI alustab positsioonilt 45 ning nädala lõpuks saavutab seisu 65.

2000-02-10

Seadus vabastab ajateenijad ülikoolis õppimisest

Piigikogu muutis hariduskomisjoni tungival nõudmisel kõrgkoolide seaduse teksti nii, et see vabastab ajateenistuses olevad tudengid edasisest ülikoolis õppimisest.

Muudatus viidi sisse 2 poolthäälega, vastu oli 1 saadik ning ülejäänud 5 kohalolnut jäid erapooletuks.

Õppetööst edasisest osavõtmisest ning eksamite sooritamisest vabastatakse ajateenistuses, sise- või kaitseväetreeningasutustes viibivad tudengid. Samuti ei pea kõrghariduse omandamiseks võimeid ning teadmisi tõestama tundeng, kes on varem ajateenistuse läbinud.

Õppetööst vabastatud tudengile omistatakse ilma igasuguseid tingimusi esitamata doktorikraad 4 aasta möödumisel kõrgkoolis õpingute alustamisest ning sellele järgneva kolme aasta jooksul on õppeasutus kohustatud teda igal sünnipäeval meeles pidama vastuvõtuga rektori juures.

Haridusministeeriumi esindaja ütles meie ajakirjanikele, et vastav muudatus on kooskõlastatud ning sellele leidub toetajaid.

"See ongi point, mis tagab kõrghariduse neile tundengeile, kes püüdlevad nii vaimu- kui ka kehakultuuri poole, ega ole kindlad, kas nad suudavad peale ajateenistust edasi õppida või mitte," sõnas poolthääletanud hariduskomisjoni liider Video Valve.

Algab reklaamikampaania, mis tutvustab hädaabinumbrit

Peatselt hakkab meie tele- ning raadiokanaleil nii söögi alla kui ka peale jooksma reklaamideseeria, mis püüab populariseerida üldist hädaabinumbrit 112.

Kavas on ära osta ka ajakirjandusväljaannete esi- kui ka tagakaaned, et number, millele helistamine on paljudele üllatusena täiesti tasuta, sööbiks inimeste mällu.

Volitatud esindaja sõnul on hädaabinumbri kasutamine osutunud oodatust palju väiksemaks. "Pool aastat on numbri käivitamisest möödas ning tulemused on mul käes," sõnas ta, lehvitades näppude vahel paari paberilehte helistajate nimede ning telefoninumbritega.

"On välja kujunenud teatud kontingent, kes on numbri omaks võtnud ning kes seda ka pidevalt kasutavad, samas paljud pole endale veel teadvustanud, et numbrile 112 ei pea helistama sugugi vaid siis, kui viimane häda käes."

"Sellest numbrist peaks saama osa meie igapäevaelust, seda numbrit peaks teadma isegi iga titt, kes on une pealt üles aetud. Et seda saavutada, pole meil 1,6 miljonist kroonist kahju, isegi 2 miljonist, kui meil see raha oleks."

Präänikuks on helistajatele väälja pandud auhinnad, mis loositakse kõigi helistajate vahel välja märtsi alguses. Rohkem kõnesid annab ka suurema võimaluse võita.

Peaauhinnaks on reis vabalt valitud katastroofipiirkonda, õnnetus- või kuriteopaika otse sündmuste keskele. Teiseks auhinnaks on nädalane ekskursioon kiirabihaiglasse ning laibakuuri.

Kolmanda auhinna saaja aga saab veeta päeva kinnipidamiskohas koos raskete kurjategijatega.

2000-02-09

Ford teatab uue automudeli tootmisse laskmisest

Üleilma kuulus autotootja Ford teatab uue automudeli seeriatootmisse jõudmisest.

Peatselt turule tulev mudel on punast värvi, tal on neli ust ning üks mootor.

Samas teatatakse ka, et lõpetatakse roheliste autode tootmine.

Autor: Lauri Jesmin

Suvel saab All-linnas intiimteenuse eest tasuda lauatelefoniga

Innovatiivne intiimteenustepakkuja ning ReleeLiinid Eesti kirjutasid alla koostööleppele, mille kohaselt antakse tulevikus intiimteenuste kasutajaile võimalus teenuse eest tasuda lauatelefoni kaudu.

Leppe kohaselt viib ReleeLiinid Eesti sisse spetsiaalse telefoninumbri, millele helistades saadakse teada intiimteenuse osutamise algusaeg. Teenuse osutamise lõppedes peab teenuse saaja taas helistama erinumbrile ja teatama osutatud teenuse üksikasjad ning ReleeLiinid Eesti arvutab helistaja telefoniarvele automaagiliselt juurde teenustasu, ütles meie ajakirjanikule teenusepakkuja esindaja Vinge Riist.

Tema sõnul on esimesed selliselt tasustatud intiimteenused juba osutatud ja nii kliendid kui ka teenindajad on uudse arveldusmehanismiga rahul.

Riista sõnul hakatakse regulaarselt lauatelefoni kaudu teenuste eest tasujatele jagama spetsiaalseid eraldusmärke, et teenindajad teaksid, milline klient tasub teenuse eest hiljem kodus telefoni teel. See andvat suured eelisõigused ning tagavat meeldivama teeninduse.

Nupumehed registreerivad numbrimärke

Seoses kütusehindade jätkuva tõusuga ning üha sagenevate nn. külmade arvete tegemisega autokütuse müüjatele on seltskond nupumehi alustanud raskesti meeldejäävate numbrimärkide registreerimist ning edasimüümist.

Autoomanik võib endale näiteks soetada numbrimärgi "v1A gR4", mis maksab erinevatel andmetel kuni 50 000 krooni.

Nupumehed töötavad mehanismi järgi, kus leitakse või ostetakse võileivahinna eest vana autoromu ning võetakse see autoregistris arvele. Hiljem raskestimeeldejäävat numbrit edasi müües teenitakse muinasjutulisi kasumeid.

Samuti on õnnelikud lõplikud numbriomanikud, kes võivad mitte midagi kartmata tanklais paagi täis lasta ning, "unustades" maksmata, minema sõita.

Kolmest numbrikombinatsioonist, mida meie ajakirjanikel õnnestus ühes All-linna autolammutuses näha, suutsid kumbki meelde jätta kõige rohkem ühe kuni kaks tähemärki, milleks olid sagedamini T ja L, järgnesid võrdselt P ja N.

Numbrimüüja sõnul on need kõige rohkem meelde jäävad tähed kuid siiski armastatakse soetada endale number, milles just need tähed esinevad.

2000-02-08

Microsoft toob turule uue ülemaailmse arvutivõrgu Internet 2000

Tarkvaratootja Microsoft teatas täna, et lähema kuu jooksul jõuab meie poelettidele uus tootesari Internet 2000.

Koduseks kasutamiseks on välja töötatud meelelahutusliku sisuga Internet 2000 Home, kommertseesmärkideks on kokku pandud informatsioonipagas nimetusega Internet 2000 Business.

Nii kodu- kui ka kommertskasutuseks on mõeldud pakett Internet 2000 Classic. Ei ole ka ära unustatud spetsialiste, kes saavad endale eritellimuse alusel soetada paketi Internet 2000 Personal.

Paketid on koostatud asjatundlikult - sisaldades vaid seda informatsiooni, mida sihtrühmal tavaliselt vaja läheb. Sellega on saavutatud andmekandja pisem ruumitarve - kui tavalise Dial-Up teenuse pakkuja andmed on paigutatud vähemalt ühele CD kettale, siis Internet 2000 perekonna liige mahub vabalt kahele pehmekettale, mida on mugav ka tagataskus kanda.

Microsoft, kes nüüdseks on ühtlasi omandamas täielikku osalust Internetis, on ka lubanud, et paari kuuga pannakse piir igasugusele häkkerlusele ning igaüks võib end Internetis turvaliselt tunda.

Juba on sooritatud esimesed eksperimentaalsed kodeerimata pangaseansid ning katseteseeria on üldjoontes läinud edukalt - kümnest sooritatud seansist langes häkkerite rünnaku ohvriks vaid kuus.

Millal Internet 2000 tootesari ning peatselt saabuv võrguturvalisus Eestisse jõuab, ei osanud täna veel kohalikud edasimüüjad täpselt öelda. Huvilistel tasuks aga vastavat toodet juba homsest nõudma hakata, küll siis see rutem ka kohale jõuab.

Tehniline informatsioon

Nonsense News Service ONLINE eelmine ning esimene mootor oli kirjutatud WWW-programmeerimiskeeles PHP 3. Andmeid hoiti MySQL andmebaasis.

Alates veebruarist 2008 kasutab Nonsense News Service ONLINE aga Blogger veebilogi haldamise mootorit ning Google veebimajutusteenust.

Olemas on ka ATOM uudisvoog - http://www.nonsense.ee/feeds/posts/default

Tuntud Rootsi heategevuslane Karlsson (katuselt) hukkus lennuõnnetuses

Täna Tartus viibinud ja linna kohal efektseid piruette sooritanud Rootsi vanameistrit lennunduse alal, keda rahvasuu ka "lendava tündrina" tunneb, tabas raekoja kohal tiireldes kenake üllatus.

Nimelt oli ootamatult ummistunud spetsiifiline ja ainulaadne pumbadüüs. Pumba järsk seiskumine põhjustas kiireloomulise tõrke ka kaarjas lennutrajektooris, mis lihtsalt katkes.

Laste vaimustatud (veel arvati, et tegu on kukemaalija omanäolise uue trikiga) kilkamise saatel prantsatas maailmas palju kuulsust kogunud isik munakivisillutisele ning alustas intsnsiivset rögisemist. Ka nüüd ei lõpetanud linna pisipere tema ümber tunglemist, lunides spetsiaalselt prominendi linnatuleku puhul väljaantud temaatilistele piltidele autogramme.

Esimesi shokeeritud karjeid hakkas kostuma paar minutit hiljem, peale kultuuriguru ulatuslikku veresülgamisprotsessi ning viimaseid korinaid.

Laste lemmiku poolt pakutud ehe vaikimine sundis jõnglasi tagasi tõmbuma ning võimaldas nii läbipääsu juhuslikult kohalviibinud lapsevanemast doktorile, kes diagnoosiski lihapalliarmastaja surma.

Katuse Karlssoni manager, praeguseks 64 aastane Väikevend kinnitas, et praegu ei ole võimalik kindlalt öelda, kelle süül õnnetus aset leidis. Ta lisas ka, et süüd on antud juhul väga raske kellegi kaela veeretada, kuna endine "vaasalinna väiketont", praegune lapikuks litsutud väike vanamees, ei lubanud kedagi oma mootori kallale, kinnitades ka oma üha süvenenud seniilsusbaasil, et tema ise on "maailma parim" mootoritundja ja -remontija.

Autor: Juhan Voolaid

Nonsense News Service ONLINE uuenduskuur alanud

Nonsense News Service ONLINE uuenduskuur on alanud. Edasist teavet tuleks otsida viite "Tehniline informatsioon" alt.

2000-01-10

All-linnas viisid vargad panga minema

Tundmatuks jääda soovivad vargad ei leppinud ööl vastu tööpäeva tavapärase rahavargusega pangast ja viisid kaasa koos saba ja karvadega tonne kaaluva Lühispanga kontori.

Tänavanurgal maganud b-sotsiaal avastas kell 7:39, et pangahoone arvatavas asupaigas haigutab suur auk. Paarisaja meetri kaugusel asuva salaviinapoe müüja teatas poole tunni pärast juhtunust miilitsasse.

Selgus, et hoone oli maa küljest lahti kangutatud, ning koos vundamendiga olid vägilased kaasa kandnud ka pisut hoone all asunud pinnast.

Algeliste uurimismeetoditega on selgitatud, et sündmuskoha lähedal nähti valget "Ereliukas" tüüpi jalgratast järelkäruga, mis vöis olla kurjategijate liiklusvahend.

Miilits pole esialgu kahjusummat välja selgitanud. Lähemal ajal loodetakse vargaid otsima asuda.